Vaimuvalgus nr 3

Bioenergeetika sari on valminud

Mõne aasta eest tekkis Intuitiivteaduste Koolis mõte, et vajalik oleks odav vihikusari, mis annaks ülevaate kõige olulisemast bioenergeetikas ka neile, kellele paksud raamatud tunduvad kallid. Nüüd on see mõte teostunud - 11 vihikut on trükist ilmunud!.  Pakume ka Jõulukuul soodustust: kui keegi tellib kogu sarja, saab ta ühe vihiku tasuta - kogu sarja hinnaks on 350 kr. (ühe vihiku hind 35 kr.), millele lisandub postisaatekulu (vt meie raamatupoe rubriiki http://intuitiiv.edicypages.com/raamatupood), kuid Tallinnas ja Tartus võib saada läbi ka ilma selleta, kui kokku leppida, kus ja millal raamatud üle anda. Komplekt sobib Jõulukingiks nii endale kui heale sõbrale! Toome siin ära viie vihiku kaanepildid, raamatupoes on tutvustustatud kõik 11.

Kaks tantranaist ja nende raamatud

Miranda Shaw Passionate Enlightenement  ja  June Campbelli Traveller in Space kuuluvad kindlalt viimastel aastakümnetel tantrabudismist kirjutatud raamatute top-kümnesse. Mõlemad rõhutavad naisenergia, aga ka naisõpetajate olulist rolli tantrismis, tunnistades ometi, et suurelt jaolt räägivad nad sellest, mis kunagi oli, mille aga hilisem tiibeti mungaühiskond on tahaplaanile tõrjunud. Vähemasti nende endi olemasolu annab siiski tunnistust sellest, et naine võib olla tantra maailmas aktiivne.

Kui juba nimetatud sai, esitan siin ka oma kandidaadid vadzrajaanat tutvustava kirjanduse top-kümnesse. Kahele esimesele kohale paigutaksin Geshe Gelsang Gyatso raamatud, vastavalt Essence of Vajrayana ja Guide to Dakini Land, kolmandaks Keith Dowmani tõlke Yeshe Tsogyeli autobiograafiast  Sky Dancer, neljandaks tulekski Miranda Show Passionate Enlightenment, viienda, kuuenda ja seitsemandana  kolme tantra, Hevadzra tantra, Chakrasamvara tantra ja Guhyasamadja tantra kommenteeritud tõlked (viimane saksa keeles), kaheksandana Lama Yeshe Introduction to Tantra, üheksandana June Campbelli Traveller in Space ja kümnendana Sthepan Bayeri The Cult of Tara. Kõik need raamatud on vabad budistlikku tantrat käsitleva kirjanduse tavalistest hädadest, milleks on üldsõnalisus, tarbetu paljusõnalisus, salgamine ja hämamine. Pole ette näha, et ükski neist headest raamatutest võiks lähiajal eesti keeles ilmuda, parimaid väljavaateid selleks oleks vast Yeshe Tsogyeli elulool (on ka kirjandusteosena väga väärtuslik!) ja Laama Yeshe sissejuhatus tantrasse, viimane eelkõige oma lühiduse ja kergestimõistetavuse poolest. Kõigi kümne teose põhisisust olen püüdnud oma raamatutes eesti lugejale aimu anda, seepärast ei hakka neid siin lähemalt refereerima.  

Miranda Shaw on pärit metodisti perest Ohio väikelinnast, 14-aastaselt huvitus Ida religioonidest, pärast seda kui peretuttav oli andnud talle lugeda Bhagavat Gita.järgnes suur lugemine, aga ka isiklikud kontaktid; kaks ja pool aastat elas Shaw Indias ja Nepaalis. Praegu on ta professor Richmondi ülikoolis.

Craig Hamiltonile antud intervjuus räägib ta oma tantraalastest kogemustest kohati päris meeldiva avameelsusega: Seksuaalsus on inimloomuse väga tugev ja olemuslik aspekt. Tsölibaat on põgenemine selle eest; see töö, mis tuleks teha seksuaalenergiaga, lükatakse edasi järgmistesse eludesse. Tantristid usuvad, et valgustumiseks peab igaüks saama ühdnusse energiaga oma südames. Sinna on kogunenud paljude elude viha ja hirmud ja ainuüksi see energia, mis vallandub suguühtes, võib need kõik hajutada. Kuid see ei ole võimalik igasuguses suguühtes, selleks tuleb leida partner, kes on vastaval vaimsel tasemel.

Intervjuu pealkiri on muide üsna “lööv” : KÕIK, MIDA OLETE TAHTNUD TEADA TANTRAST, KUID POLE JULGENUD KÜSIDA.

Craig Hamilton:  Räägite oma raamatus õndsuse ja tühjuse ühtesulatamisest. Kas õndsus, mida silmas peate, on sama erootiline nauding, mida teavad ka kõik tavalised inimesed?

Miranda Shaw:  Tantra praktiseerija läheb naudingus edasi, järgib seda selle juurteni vaimu südamikus, mis kujutabki endast puhast õndsust. See õndsus ületab kaugelt kõik meelerõõmud, kuid siiski võib selleni jõuda meelte kaudu. Naudingus on kerge juhtuma, et klammerdume selle  külge ja jääme ikkagi meelerõõmude tasandile. Et seda ei juhtuks, liidetakse nauding mediteerimisega tühjuse üle.

Craig Hamilton: Okey. Niisiis intensiivne erootiline nauding ja täielik keskendumine sellele?

Miranda Shaw: Jah, aga sa liidad sellele oma nägemuse tühjusest. Võtad naudingu nagu koost lahti, ei klammerdu ühegi selle osa külge ei end naudingu, ei ka partneri kui selle naudingu põhjustaja külge. Sel viisil liigud sa tavalisest naudingust ülemaisesse õndsusse, millel pole enam kirjeldatavaid omadusi ja mis üldse on kirjelamatu.

Craig Hamilton: Teie raamatust nähtub, et mehed on tantristlikus traditsioonis naiste imetlejad, palvelevad isegi “väärika naise vulvat”.

Miranda Shaw: ... ja on valmis  suudlema naise mistahes kehaosa.. Tantristliku praktika eesmärk on muunduda jumaluseks.  Naine peab jõudma äratundmisele, et ta on jumalanna, naisbuda. Mees võib teda selles aidata. Mees tunneb, et tema enda jumalikkuse lahutamatu osa on naise jumalikkuse tunnetmine.

Craig Hamilton: Mis vahe on algsel tantral ja sellel new age tantral, mis näitab tänapäeva Ameerikas üsna laia levikut, korralatakse sadu workshoppe?..

Miranda Shaw: Vahe on sihiasetuses. Siinne uustantra lähtub pigem paarisuhte terapeutilistest ideedest, millesse võetakse eksootilisi ida meetodeid, algses tantras aga on eesmärgiks valgustumisele jõudmine, suhe on  vahend selleks. Indias ja Nepaalis küsitakse teineteiselt, kui on tekkinud kavatsus koos tantrat praktiseerida: “Milliseid tekste tühjuse kohta oled sa lugenud?” ja on endastmõistetav, et mõlemad on juba aastaid uurinud tantristlikku filosoofiat ning mediteerinud. Uustantra kursuslased on hoopis teistsugune rahvas. Kuidas on võimalik käsitseda hirmu, viha, aga ka klammerdumist naudingute külge, kui ei ole süvenetud tühjuse mõistesse!..

Craig Hamilton: Teie raamatust ei selgu, kas tegite ka ise läbi tantra jooga praktika.. ma mõtlen selles vaimus nagu te nüüd kirjeldasite.. Siis ikkagi tõstatan ka selle küsimuse, mis tekitab vastuolulisi mõtteid-tundeid. Ühest küljest nagu liiga intiimne küsimus, aga teisalt oleks see tõeline asjast rääkimine.

Miranda Shaw: tantristlik praktika on salajane, sellest ei räägita. Ei saa öelda: “Ma tegin seda või ma tegin teist.” See on täiesti välistatud. Nii et siis ikkagi.. Kurb küll. Tahaks tõesti siiralt teada, nii “kogemuste vahetamise korras”, aga ei..

Craig Hamilton: Nii et neist asjust saab rääkida ainult üldsõnaliselt?

Miranda Shaw: Saab rääkida  vaid nendega, kes on selles asjas sees.

Craig Hamilton: Laama Jorphel ilmelt andis teile palju sel ajal kui õppisite tema juures.. Kas see kutsus teis esile suuri muutusi?

Miranda Shaw: Ma muutusin täielikult, võiks öelda, isegi kuni rakutasandini. Tuttavad ei tundnud mind pärast enam ära. Ka mu arvamus meestest muutus täielikult. Kogesin, et mehed on võimelised olema peenetundelised ja tõesti – valgustatud. Avastasin meeste naistejumaldamise vormi, mille olemasolust mul polnud aimugi. Mind ümbritsesid naiskujuliste jumaluste kujutised ja alasti naisekeha kogemine religioosses, mitte kommertslikus kontekstis – nagu see on nii tvaline lääne kultuuris – vapustas mind sügavalt ja andis hindamatu positiivse impulssi. Ma olin lääne kultuurist tahtmatult enesesse võtnud palju häbil põhinevaid seksuaalseid sättumusi, millest  nüüd lõpuks vabanesin.

Craig Hamilton: Kuuldavasti pole kõigil tantrast huvitunud noortel naistel nii hästi läinud. Kalu Rinpoche nooruke tõlk June Campbell on tekitanud budistlikes ringkondades  pahameelt sellega, et räägib nüüd aastakümneid hiljem, kuidas auväärne seitsmekümneastane pühamees, keda ka nüüd pärast ta surma jätkuvalt austatakse kui üht väljapaistvamat õpetajat ja õpetlast, teinud temaga tantristlikke praktikaid, kuid ainuüksi enda huvides, ka oli ta käskinud sellest vaikida. Pahased tiibetlased väidavad, et need on vaid June fantaasiad..

Miranda Shaw: Vaevalt, kuid see, kui keegi kasutab teist üksnes oma huvides, pole küll tantra. Juba see on väär, kui tantristlik õpetaja otseselt suhet algatab, ta võib vaid vihjata..

Kes seda enam teab, kas või kuidas Kalu Rinpoche vihjas .. jääb vaid tõdeda, et Miranda Shawl oli tantristlikes ringkondades liikudes  rohkem õnne kui June Campbellil. Oleks aga kentsakas põhimõtteliselt taundia seksuaalsuhet õpetaja ja õpilase vahel vaimulikus traditsioonis, mis ongi sellele üles ehitatud..

Olen nüüd vestnud kahest tantranaisest. Aga nende raamatud? – küsib ehk mõnigi. Neid olen tutvustanud oma raamatus Tantra ehk kõrgemal kui seitsmes taevas. Tantristlik vaimsus. Tantristlik seksuaalsus.

Järjejutt 3

TIIBETI YOGA ÕPETUSED
Garma C.C. Chang

Algus Vaimuvalgus nr 1

Vaashingamisharjutused

Parim aeg praktiseerida vaashingamist on siis, kui hingus voolab ühtlaselt läbi mõlema ninasõõrme. Kui leitakse, et üht sõõret läbib rohkem õhku, kui teist, tuleks heita maha sellele küljele ja sulgeda pöidlaga see sõõre, sundides õhu välja läbi teise sõõrme. Nüüd istuge üles, sulgega sõrmega vasak sõõre ja sooritage pikk väljahingamie läbi parema. Siis (pärast sisse hingamist) tehke lühike väljahingamine, seejärel pikk ja pehme väljahingamine. Korrake seda kõike kolm korda, siis tehke samuti vasaku sõõrmega ja lõpuks mõlemaga. Välja hingates peaks joogi mõtlema, et kõik takistused, patud ja haigused on kehast välja paisatud. Need kes ei ole seda harjutust kunagi praktiseerinud, peaksid suruma mõlemat sõõret sama külja nimetissõrmega väljahingamise ajal. Pärast iga väljahingamist tuleks hingata sügavalt sisse.

           
Istuge vastavalt eespool toodud juhistele ja sirgestage kergelt selgroog. Siis tõmmake pehmelt sisse pikk peen hingus, surudes õhu alla oma nabast allapoole ja neelake õhuga sülge. Hoidke õhku nabatshakras. Sissehingamisel visualiseerige viie planeedi pranad viies erinevas värvis, mis tõmmatud sõõrmetesse umbes kümne tolli kaugusele ninast.Teise juhendi järgi peaksid viie elemendi praanad olema kujustatud kui viievärvilised valguskiired, mis väljuvad arvukatest vadzhradest. Need tillukesed vadzhrad vastavalt sisenevad, kerkivad esile ning jäävad kehasse sissehingamise, väljahingamise ja hingepeetuse ajal. Kõike seda tuleks korrata kaheksa kuni kümme korda, mis moodustab täisringi.

Bindude käsitsemine

Joogi peks visualiseerima väikest valget tilka (nagu kastetilk) umbes väikese herne suurust, sädelevat kuid läbipaistvat, oma kulmude keskkohas. Ta peaks mõtlema, et see tilk on tema oma mõistuse kehastus ja kujustama seda, kuni see muutub ülimalt selgeks. Seejärel hingates sisse peaks ta visualiseerima selle tilga ülestõusvana silmakulmude keskelt keskkanali ülemisse otsa ja konstentreeruma sellele. Välja hingates kujustame tilka laskumas uuesti alla kulmudevahelisse keskpunkti. Teha seda mitmeid kordi. Siis võtta pikk hingetõmme ja lükata õhk alla nabatshakrasse. Samal ajal kujutada ette, et tilk langeb alla nabatshakrasse läbi keskkanali nagu väike raudkuul, mis kukub läbi toru. Sellel ajal kui hoitakse hinge kinni, tuleks keskenduda tilgale nabatshakras, väljahingates tõuseb tilk uuesti keskkanalis pähe. Olles omandanud selle praktika, tuleb keskenduda tilga tunnetamisele erinevates tshakrates.

Dumo

Selleks, et suurendada kuumust, võib pikendada dumo tulekeelt kuni 8 sõrme laiuseni. Kuid tuleb keskenduda siiski algupärasel dumo tulekübemel, millest tulekeel esile kerkib. Seejärel võib visualiseerida tulekeelt tõusmas südame, kurgu või isegi pealaetshakrasse, samuti mõelda dumo tulest laiuvana kõikidesse naadidesse üle kogu keha. Seega muutub kogu keha leegitsevaks tulekeraks. Kõige tähtsam on siiski mõelda dumo tulest kui leegitsusest keskkanalis. Kui genereerida kuumust kiiresti, ei kesta see kaua. Kui aga suudetakse dumo tuld üles lõõtsuda vähehaaval ja püsivalt, siis see kuumus ei nõrgene niipea. Kui intensiivne kuumus genereerub keha teatud osas või ihu ja naha vahel, peaks teadma, et see on dumo äkilise süttimise sündroom. Kuid kuna see kuumus ei ole püsiv, ei tuleks sellel pöörata erilist tähelepanu, vaid keskenduda dumole nabatshakras ja püüda tõsta seda keskkanalis. Kui tunnete nabatshakkras ekstaatilist kuumust, mis samal ajal aegamisi suureneb ja hakkab levima kogu kehas, on see tõeline dumo kuumus. Kui tulekeel keskkanalis tõuseb, sulatab see tilga kroontshakras. Selle tilga sulamise ja keskkanalis allavoolamise läbi luuakse suur õndsus. Kujusta  dumo tuli, mis, peen kui nõel, pikeneb nabatshakrast ülespoole kroontshakrani. Puudutab valget tilka seal, sulatab selle. Seejärel keskenduge veidi aega selle õndsuse kogemisele. Pärast seda kujustage valge tilga tagasipöördumist üles kroontshakrasse. Tilga tõusmist ja langemist tuleks praktiseerida sageli. Kui tilk laskub alla dumo tulele, kahaneb viimane oma algsuuruseni. Ja kui valge tilk tõuseb üles, järgneb temale ka dumo tuli kroontshakrani. Kui sel viisil ei suudeta siiski õndsust luua, tuleks kujustada ka keskkanali alumine osa, mis ulatub alla suguelunditessse ning mediteerida suure õndsuse tshakrat ja selle 32 naadit. Seejärel kujustada valget tilka tilkuvana alla seksuaaltshakrase ja levivana selle nadide kaudu, mille toimel luuakse suur õndsus. Võib ka kujustada suguühet daakiniga- samal ajal kasutades hingamist dumo kuumuse õhutamiseks.

Dumo jooga praktika poolt loodud Neli Õndsust on ulatuselt ja intensiivsuselt nii määratud ja nii sügavad, et mingid sõnad ei suuda neid kirjeldada. Sellesse seisundisse jõudmise korral räägitakse Õnnis–Tühja Samadhi saavutamisest. Dumo on seepärast kõigi tantristlike praktikate alus.

Dumo praktika jooksul, kui pranad ja nadid on taltsutatud, tuntakse kogu keha muutuvat siledaks ja pehmeks. Nabatshakrast genereeritud suur kuumus ja tig le muutub lendavaks ja rahutuks, mistõttu tuntakse end väga õndsa ja jõulisena.

Vaimuvalgus nr 2

Eesti pole Euroopa kõige vähem religioossem, vaid kõige religioossem maa

Ingvar  Luhaäär

Jälle on tehtud üks uurimus, millest tahetakse järeldada, et Eesti on Euroopa kõige vähem religioosne maa. Pole raske aimata, millest selline järeldus tehakse: kirkud on tühjad, eriti vähe näeb neis noori.. Kuid ei saa ometi samastada religioossust ühe usuelu vormiga! Aina enam on meil neid inimesi, kes peavad loomulikuks võtta oma ellu väärtuslikku kogu inimkonna religioossest kogemusest: mediteeritakse, tehakse joogat. Heitke vaid pilk “Vikerkaaresilda” Internetis ja te näete, kui palju eriilmelisi kursusi ja seminare korraldatakse! Ja kui palju ilmub meil nüüd eesti keeles kirjandust kogu maailma religioossest traditsioonist. Aasta-aastalt käivad meie vaimsed otsijad järjest enam Indias, Nepaalis, isegi Tiibetis. See kõik ju ei peegeldu niisugustes uurimustes!    Võtame või mind ennast: kirikus on mind harva nähtud, järelikult taoliste uurimuste seisukohast pole ma  religioosne inimene.. Ise leian, et olen. Ülikooliajal huvitasid mind nii usuküsimused kui erootika. Mõnda aega mõtlesin isegi, kas ma pole ebanormaalne, kuni leidsin religioosse traditsiooni, kus need kaks on tõesti vastastikku rikastavas seoses ühte liitunud – tantra. Sellest peale pole ma suurt muud teinudki, kui otsinud raamatutest – nii paljudes keeltes kui lugeda suudan –juhiseid selle kohta, kuidas seksuaalenergia läbi valgustatuks saada, pole ma  kunagi hoolinud sellest, et nii laamade kirjutatud raamatud kui ka kohalikud “targad” on püüdnud mulle aina sisendada, et kirjanduse põhjal ei jõua kusagile ja see tee on ohtlik. Muidugi oleks hea, kui nad ise avalalt õpetaksid, kuid nad ju ei õpeta. Saab siis ka ilma. Miski ei suuda kõigutada mu veendumust, et meelashelge religioossus on täiesti võimalik ja mõttekas. Oshogi on tunnistanud, et tal pole olnud  gurut, ta on kõik omandanud kirjasõna varal. Aastakümnete pikkuse visa lugemise tulemusel olen leidnud endale palju vajalikku, ka päris praktilisi tehnikaid, kõige enam vast Mantak Chia, aga ka Kelsang Gyatso  raamatutest ning seminarist tema juures Ulverstoni lähedal, Põhja-Inglismaal.. Nii palju, et olen võinud omakorda oma raamatutes seda teistelegi pakkuda. Sotsioloogilisest uurimusest aga ilmselt selguks, et ma pole üldse religioosne inimene.

Usuelu vallas saab Euroopas XXI sajandil põhiküsimuseks see, kas kirik tuleb kaasa uue religioossusega, kas kirikud ja kiriklad muutuvad kohtadeks, kus tegeldakse eriti elavalt kõige väärtusliku otsimisega kogu inimkonna religioossest kogemusest ja selle kasutuselevõtuga. Kui mitte, jääb kirik paratamatult religioossuse peavoolust kõrvale. Uus religioossus on kahtlemata pluralistlik, igaüks võib valida sellest just temale sobivaid elemente ja ehitada neist üles endale kohase usuelu. Seda uut religioossust on Eestis tunda rohkemgi kui mistahes teisel Euroopa maal ja väga võimalik, et ka mõned esimesed sellised kirikud ja pastoraadid nagu eespool unistasin, tekivad just meil.

Shigun on jõudnud Eestisse

Üks hiina bioenergeetika olulisemaid õpetusi, shigun, on jõudnud nüüd ka meile. Uno Roots, kes ise läbinud kursuse Hiinas Saolini kloostris, õpetab nüüd vastavat kursust Intuitiivteaduste Koolis nii Tallinna kui Tartu õpperühmale. Tartus on ta kursuse esimene päev 6. novembril, Tallinnas 11.detsembril.

Otepää linna piiril kenal mäenõlval elab oma majas sensitiividest perekond Uno Roots ja Malle Tamm. Mõlemad tegelevad ka tervendamisega.Tore kuulda, kuidas nad kohvilauas tagasihoidlikult arutavad, et see ja teine sai vähiks terveks, arstide suureks imestuseks, nagu ikka.. Tunnen huvi, millised hädalised siis Uno, millised Malle poole pöörduvad. Nagu arvata võiski, pöörduvad Malle poole rohkem  hingehädadega naised.

                                                         Uno ja Malle

Uno  ravimas

Malle selgitab energiapilte

Reisifotosid Põhja-Indiast

Fotod Ingvar Luhaäär

Uus tantristlik ülikool Dalai Laama residetsi Dharamsala lähistelt

Pühapilte ja budistlikke rituaalesemeid sellest uhkest moodsast hoonest:





Järjejutt 2

TIIBETI YOGA ÕPETUSED
Garma C.C. Chang

Algus Vaimuvalgus nr 1



EESSÕNA

Kui müstitsismi  laiemas tähenduses defineerida kui „Õpetust „Jumala“ otsesest teadmisest ehk vaimse tõe kohesest saavutamisest intuitsiooni läbi“, võib ka tiibeti tantrismi pidada müstitsismi vormiks. Probleemiks on siin muidugi see, kuidas mõista termineid „teadmine“, „Jumal“, „vaimne tõde“ ja „intuitsioon“. Nende sõnade kasutamise hoolikas analüüs toob otsekohe ilmsiks nende taga peituvad komplekssed ja divergentsed  mõisted ning mingit üldsobivat mõistmist ei näi olevat käepärast. Hoolimata müstitsismi erinevate vormide näilikust sarnasusest, eksisteerib nende vahel suuri erinevusi. Kuid selleks, et need erinevused üksikasjalikult välja tuua, läheb vaja kõigi nende süsteemide põhjalikku teadmist, ühes kõigi nende isiklike kogemustega, nagu kontrollitud hulga müstikute poolt. Nõuded on tõepoolest liialt rasked, kui mitte võimatud, ükskõik millisele indiviidile tänapäeval täita. Autori eesmärgiks ei ole seepärast mitte anda tiibeti tantrismi kriitiline uurimus vastandina müstitsismi teistele vormidele, vaid tutvustada tavalisele lugejale mõningaid tähtsaid tekste, mis senini olid euroopa keeltes kättesaamatud.

         

Mõned sõnad tiibeti tantrismi põhiõpetuse ja alusprintsiibi kohta, mis kriipsutab alla praktikat, võib olla kasulik. Seda võib summeerida järgmiste sõnadega: „Budasuse jumalikkus on kõikjalolev, kuid kiireim viis selle tõe mõistmiseks on avastada ta omaenese keha-mõistuse kompleksis.“ Vaimsete harjutuste ja tantristlike tehnikate rakendamise abil – nagu seda on Kuus Yogat – suudate te varsti mõista, et  keha, mõistus ja „objektiivne maailm“ on kõik jumaliku Budasuse ilmutised. Samsara on Nirvana, inimesed on „jumalad“, „ebapuhtad“ „kire-soovid“ ise on Viie Sünnipärase Buddha väljendused. Valgustatus ehk Vabanemine ei ole saavutatav mitte inimese kire-soove välja juurides, vaid nende samastamisega trantstsendentaalse Tarkusega. Tiibeti tantrismi põhiõpetust võib seega nimetada õpetuseks inimese keha-mõistuse kompleksi vastavusest, kui mitte samasusest Buddha omaga. Kõigi tantristlike yogade vaim ja praktika on samuti suunatud selle põhiprintsiibi avamisele.

Võtkem nüüd kaks tanristliku praktika sammast – Tõusev ja Täiustuv Yoga – selgituseks sellele põhiõpetusele. Tõusva yoga praktikas õpetatakse yogit visualiseerima ja seega ära tundma välist maailma kui Mandalaid; oma keha kui Kaitse-Buddha keha; oma närvisüsteemi kui Kolme Kanalit ja nelja Cakra nadisid; oma sekreete kui positiivsete ja negatiivsete elementide bindusid; oma hingamist ja energiat kui Tarkust-Pranat ja „Valgust“ … Täiustamise Yoga praktikas õpetatakse teda esmalt lahustuma kogu oma Energia-Mõte  Sünnipärases Valguses – Dharmakayas – mis senini peitunud Südame Cakra keskuses ja sellest uuesti projekteerida Vormi-Keha (Rupakaya) ning niiviisi elustada Budasuse lõpmatud toimingud.

Siin peaks samuti mainima tähtsat teooriat, mis kriipsutab alla tiibeti  yogade praktikat, tuntud kui „Prana ja Mõistuse samasus“. Tantrism vaatab maailma koosnevana vastandlikest elementidest ja suhetest: soumeneon  ja fenomen, potentsiaalsus ja ilmutus, põhjus ja tagajärg, nirvana ja samsara … Prana ja Mõistus. Iga selline kahesus, kuigi näiliselt vastandlik, on tegelikkuses eraldamatu üksus. Kui suudetakse täielikult mõista ja valitseda kahesuse üht liiget, mõistetakse ja valitsetakse automaatselt ka teist. Seega see, kes mõistab mõistuse olemust kui trantstsendentaalset Tarkust, mõistab samal ajal ka prana olemust kui ammendamatut elulisust ja Budasuse toimingut. Siin ei ole vajalik seletada kõiki selle õpetuse paljudest külgedest, vaid pöörata tähelepanu kõige tähtsamale nendest, nimelt „mõistuse ja prana vastastikusest iseloomust“. See tähendab, et teatud tüüpi mõistust ehk mentaalset tegevust saadab muutumatult vastavat laadi ja rütmiga prana, mis peegeldub hingamises. Seega ei loo viha mitte üksnes erutatud mõtte-tunde, vaid ka hingamise karmi ja rõhutatud „tormisuse“. Teisest küljest, kui esineb rahulik kontsentratsioon mingil intellektuaalsel probleemil, ilmutavad mõte ja hingamine sarnast rahulikkust. Kui kontsentratsioon on sügav nagu siis, kui püütakse lahendada peent probleemi, hoitakse mitteteadlikult hinge kinni. Kui ollakse viha, uhkuse, vihkamise, häbenemise, ülbuse, armastuse, himu, jne. meeleolus, võib ka seda erilist „pranat“ ehk „õhku“ koheselt eneses tunda. Sügavas Samadhis ei tõuse ühtki mõtet, seepärast ei ole seal ka tajutavat hingamist. Valgustatuse pühendushetkel teeb prana läbi revolutsioonilise muutuse. Iga meeleolu, mõte ja tunne – kas siis lihtne, peen või kompleksne – on saadetud vastava ehk vastastikuse prana poolt. Dhyana  edendunud astmetel on vereringe mahaaeglustunud peaaegu seiskumiseni, tajutav hingamine lakkab samuti ja yogi kogeb valgustatuse teatud astet mõistuse mõttevabas seisundis. Siis ei toimu muutus mitte üksnes teadvuses, vaid ka keha füsioloogilises fuktsioneerimises.

Rajades enese sellele printsiibile, pakub tiibeti tantrism kahte rada ehk kahte tüüpi yogat, mis mõlemad viivad sama eesmärgini. Ühte kutsutakse Vabanemise Rada ehk „Mõistuse Yoga“, teist Vilumuse Rada ehk „Energia Yoga“. Esimene on paljus sarnane Ch´an (Zen) Budismiga, kuna ta rõhutab Sünnipärase Mõistuse jälgimist ja viljelemist ning nõuab üksnes minimaalselt rituaali ja yoga ettevalmistusi. Teine on seeria rangeid ja kompleksseid yoga praktikaid, tuntud kui Tõusev ja Täiustuv Yoga. Kolm väljavõtet, mis tegelevad Mahamudraga selle raamatu I osas, on esimesest grupist, mis lugeja varsti avastab olevat silmatorkavalt sarnane varase Zen Budismiga. Naropa Kuus Yogat on teisest grupist – süntees Tõusvast ja Täiustuvast Yogast, erilise rõhuga viimasel.

Yoga vaatekohast on Kuue Yoga grupis õpetused Kuumusest ja Illusoorsest Kehast primaarsed, ning ülejäänud neli: Unenäo, Valguse, Bardo ja Muunduse õpetused nende harud. Sellele vaatamata võivad neile, kes on huvitatud „mitte-teadvuslike“ ja „üliteadvuslike“ seisundite uurimisest, olla Unenäo ja Valguse Yogad tähtsamad, kuna nad annavad ainest olulist informatsiooni. Et varustada lugejaid Kuue Yoga üldise tagaplaaniga, on tõlgitud lisaks neile lihtne kuid selge tekst – Lama Drashi Namjhali Sissejuhatuse Epitoon Kuuele Yogale. Kuna praegusel ajal ei oma tõlkija juurdepääsu tiibeti originaaltekstidele, on kolm Mahamudraväljavõtet ja Drashi Nanjhali  Kuus Yogat tõlgitud hiinakeelsest variandist, mis hiljuti saadud budistlikest allikatest Hongkongis ja Taiwanil. Kõik diakriitilised märgid on tekstis tiibeti ja sanskriti romaniseeritud sõnades välja jäetud, kuna nad üksnes viiksid segadusse ja takistaksid tavalisi lugejaid ning on mittevajalikud asjatundjale, kes otsekohe tunneb ära algupärased tiibeti ja sanskriti sõnad. Kuid märkustes ja sõnaseletustes on need  märgid sisse võetud, et muuta kergemaks tähtsamate terminite äratundmise. Mõnikümmend enamkasutatavat terminit, mis esinevad tekstis, on varustatud definitsioonide ja seletustega, et abistada uusi lugejaid.

Tõlkija paneb kogu vastutuse lugejatele, kes võivad järelemõtlematult eksperimenteerida Kuue Yoga õpetusega. Nende tekstide paljas lugemine ei suuda kunagi asendada elavat Gurut, kellelt tõsine Bodhi-otsija  peaks esmalt saama pühenduse ja juhingu, enne kui ta võiks asuda tegeliku praktika juurde. Tõsistele õpilastele ei saa see raamat olla enamat kui teatmeallikas, kui Teenäitaja.

Tõlkija, kartes nende tähtsate õpetuste kaotsiminekut oma kodumaal kommunismi türannia all, on rikkunud traditsiooni ja avaldanud need siiani „salajas valvatud“ dokumendid ingliskeelses tõlkes, lootuses, et nad võivad osutuda tõeotsijaile kasulikeks.

                                                                   Garma C. C. Chang 

Vaimuvalgus nr 1

Saateks

Intuitiivteaduste Kooli ajakiri tahab täita seda tühikut , mis on tekkinud viimaste vaimsusele orienteerunud ajakirjade kadumisega. Olid Päikesetuul, Avanemine, Kolmas Silm, Paradoks. Tõsi, on veel jäänud Tervendaja, kuid see käsitleb kitsalt üksnes tervendamisega seotud temaatikat. Ajakirjade kadumisel on muidugi üks lihtne põhjus: trükkimine on läinud järjest kallimaks, lugejaskond aga pigem kahanenud kui kasvanud – varem või hiljem pidi kätte jõudma see hetk, mil tegija tõdes, et pole enam minimaalsetki kasumit, vaid juba kahjum.. Internetiajakirja puhul seda probleemi pole - ei pea maksma ei paberi ega trükivärvi eest. Tõsi, kõigile tasuta vaadatav ajakiri ei too tegijatele ka mingit ainelist tulu, kuid vähemalt on selle väljaandmine võimalik – kui entusiasmi ja entusiaste jätkub.

Vaimuvalgus pole kitsalt meie kooli ajakiri, vaid on mõeldud kõigile vaimsete huvidega inimestele, nii käsitleme siis teemasid seinast seina, nagu see, tõsi küll, on meie kooliski, kuhu on õppima tuldud päris erinevatel eesmärkidel – kõige rohkem on neid, kelles on tärganud huvi mõnd oma sensitiivset võimet edasi arendada, aga on ka neid, kes on püstitanud endale palju kõrgemaid sihte, mida võiks nimetada isegi valgustatuse poole püüdlemiseks. Kõige rohkem ruumi tahame pühendada oma ajakirjas siiski Ida vaimuvaramust pärinevate õpetuste, eriti vadzrajaana budismi tutvustamisele sel lihtsal põhjusel, et see on kahtlemata inimkonna religioosse kogemuse kõige rafineeritum, sügavam ja mahultki suurim valdkond, mille rikkused nüüd alles järkjärgult hakkavad lääne inimeseni jõudma.

Oodatud on igasugune vastukaja, arvamused ja koostööettepanekud aadressil: intuitiiv@gmail.com

Meie ajakiri hakkab ilmuma kord kuus, iga kuu esimesel kuupäeval – hea meeles pidada, et jälle on aeg internetis meie lehekülg avada. See, mida praegu loete, on oktoobrinumber, kuigi jõudsime valmis juba septembris. Meie ajakirja järgmine number ilmub 1. novembril.

valgus kätes

Fotomeenutusi suvesemestrist

Sel suvel oli Intuitiivteaduste Koolil esmakordselt ka suvesemester. Mitte siis niivõrd loengud kui vabas vormis vestlused ja mitte loengusaalis, vaid õpetajate kodudes ja töökohtades. Ühest küljest nagu ekskursioonid, teisalt aga võimalus kuulda ja näha mõndagi asja veelgi süvendatumalt kui talvises järjepidevas õppetöös.

Kõigepealt kohtusime maikuus kooli juhataja Ingvar Luhaääre maakodu rõdul.

Sügava mulje jättis kõik see, mida nägime eesti parima feng shui spetsialisti Rein Weberi korteris Kadriorus.

Salme Kultuurikeskuses oli meil kaks loengupäeva: esimesel tutvustas Uno Roots hiina bioenergeetikat, teisel Stella Vainikko uut aura seadistamise meetodit, millest saab lugeda meie ajakirja artiklis Uut bioenergeetikas.

Ühe päeva veetsime Püramiidi-Tõnu aias Pääskülas. Seal näitas ka shamaan Tiit Teras üht keerulisemat shamaanitehnikat, mida tavaliselt ei demonstreerita: hingeosade tagasitoomist, „katsejäneseks“ Ingvar.

Suvesemestri kulminatsiooniks kujunesid vast siiski kaks päeva Kirna mõisas.

Üks kahepäevane kokkusaamine oli meil veel: Muhumaal Vahtraste küla lähedal mererannas Reiki laagris, mida juhatas Reiki-õpetaja Tõnu Aru.

„Nägusid“ suvesemestrilt:

Heino Lepik, kes on ka ise meie õpetaja, ei pidanud paljuks tulla oma teadmisi täiendama.

Terje „Kirna ingli“ ees.

Mercedes Merimaa kuulutas oma taimeraamatus, et kui tuua talle pakk võid, teeb ta gurmee-lõuna taimedest, mida me kõik teame, kuid söögiks ei tarvita. Otsustasime ära proovida ja sõitsime kõik ka Pärnumaale Mercedest külastama. Sellest meie ajakirjas ka pikem lugu.

Muidugi oleksime soovinud külastada ka Vigala Sassi. Ingvar läks kõigepealt koos dr Olev Poolametsaga vaatama, kas see oleks võimalik. Kahjuks mitte. Võidelda kaheksandat aastat vähiga pole naljaasi. Küll aga kuulsime Sassiga vesteldes mõndagi huvitavat, millest mõni katke olgu nüüd ka siin ära toodud:

Mõni aasta tagasi tulid Sassi juurde politseimehed.

- Narkotsi jagad laiali!

- Ma ei jaga laiali, aga kui inimesele on vaja, siis ma a n n a n.

- Kas siis ei jaga?

- Ma teen küünlaid ja panen küünla sisse... narkotsi, kui on eesnäärmevalud ja muud kasvajad.

- Nojaa, aga teate, me peame läbi otsima.

- Mis te´s läbi otsite, mul on siinsamas, ma näitan: siin on kolmeliitrilises kanepi ekstrakt, siin on selle ekstrakt. – Tõstsin neile ette. Läksime välja ka, hakkasin rääkima: See taim – narkootiline... see ja see...

- Kas on mõni taim ka, mis ei ole narkootiline?

- On neid ka, aga neid on vähe... Kui me läheme kohtusse, siis ma kutsun televisiooni ja kõik sinna kohale ja siis vaatame, kuidas ülekanne tuleb, hästi aeglaselt seletan ja pikalt, et kõik saaksid teada, - Lõi käega. Kui nüüd niiviisi on... mina neid ei anna ju kuskile. Isegi ju sinililled õiges vahekorras mõne teise taimega muutuvad narkootiliseks...

- (Ingvar) Kas taimede puhul oled ka palju peilimisega leidnud?

- Vaat peilimisega on nii, et taimi ma teadsin enne. Aga Vigalas, kui hakkasid inimesed käima, siis märkasin, et teatud taimel on nagu poolehoid kellelegi inimesele ja siis mõtlesin: Oot-oot, ma vaatan, mis taim see on... saksakeelsed ravimtaimede käsiraamatud olid mul algul. Panin tähele, et teatud taimed on nagu poolehoidjad, siis uurisin, mis taimed need on ja pärast küsisin ja selle kaudu sain pihta, et teatud organite ja taimede vahel on korrelatsioon.

- Isegi tunnetuslikult on neid võimalik paika panna, osadel juhtudel isegi ilma midagi teadmata?

- Jaa, jaa, just. Hakkasin vaatama ja leidsin, et tõepoolest on niisugused seosed olemas ja neid on võimalik kindlaks teha. Mõni taim võib küll olla hea maksale, aga samal ajal ta võib olla neerude pärssija, nii et seda tuleb ka näha ja arvestada. Kui ma seitsmekümnendate aastate algul tegin Vigalas ravimtaimede herbaariumi, siis mul oli üle kuuesaja taime herbaariumis. Kui iga päev nende sees oled, siis iga päev ka midagi taipad.


Suvesemestri viimasel päeval 28. augustil olime külas Veeliks Jalaka uues kodus ja koos temaga pidasime maha ka semestri lõpupeo.

Suvesemestri kohta võib kahtlusteta öelda, et ettevõtmine läks korda, osavõtjad said nii uusi teadmisi kui eriilmelisi elamusi. Kavatseme suvesemetri korraldada ka järgmisel suvel. Kel huvi asja vastu, võiks juba praegu registreeruda, sest sellise ettevõtmise puhul on osavõtjate arv piiratud klassikalise kaheteistkümnega.

Mercedes, taimede kuninganna

„Metsikus on vintskem vägi“

Mercedes Manchu Pichu taustal.

Kui olin Mercedes Merimaa taimeraamatut lugedes jõudnud kohani, kus ta ütleb, et toodagu kaasa vaid pakk võid ja tema valmistab gurmee-road neist taimedest, mida me kõik teame, aga peame umbrohtudeks ega kasuta söögiks, tekkis mõte: Hm, vaja ära proovida...

Kui ma siis Mercedesele helistasin ja oma soovist teatasin, naeris ta:

- Sina pole esimene!.. – Aga oli valmis mind vastu võtma, mind ja mu sõpru. Mul on ju suvel ikka olnud tavaks koos sõpradega rännates külastada inimesi, kes on mõnel vaimsel alal tegijad. Nii sai omal ajal juba Pärnus Aarmat külastatud ja nii on see kestnud, ainult selle vahega, et sel suvel moodustasin lausa Intuitiivteaduste Kooli suvesemestri grupi inimestest, kel samasugune huvi.

Pika kruusateedel keerutamise peale leidsime Topi talu üles. Andis uudistada: milline suur ja kõigiti moodne uus hoone siin kesk metsi ja räbastikku! Vannitubagi avar nagu tantsusaal! Mingit münti andis sellele juurde ka mööbel, mille ma kohe ristisin „kolme karu mööbliks“: kummutisahtlidki ümarpalkidest, samuti paberihoidjad, mida tavaliselt tehakse plastmassist või papist, samuti kogu köögimööbel.

Sa vaata aga, küll elab hästi!...

- Ma elan oma sõprade majas, osa on siin minu, osa nende varandus.. Selle maja ehitasid ameeriklased, kellel on neli adopteeritud mongoli last ja kes on Hiinas dipolmaatilisel tööl ..Perenaine ütles, et nad tahavad niisugust kohta, kus ta võib ukse lahti teaha ja lapsed võivad välja minna ning auto ei sõidagi üle. Tegelikult käivad nad siin aruharva. Neil on ka Mongoolias jurta.. Olen näinud peremehe paarkümmend aastat tehtud diplomitööd „Hiina kunst ja vaimsus“. Kuidas aga mina siia sattusin.. Sügisel tekkis olukord, kus mul ei olnud kusagile minna. Lasksin nagu mure lahti.. Neil siin oli vaja töömeestega suhtlemiseks inglise keele tõlki.. nii need asjad kujunesid.

Ma ei kujuta hästi ette, mida mõtlesid need ameeriklased, kes lasid ehitada endile ühe maja meie Lääne-Pärnumaa viimasesse kolkasse, kus pole isegi kena veekogu lähedal, rääkimata sellele avanevast miljonivaatest, kuid seda jagasid nad küll õieti ära, et tühjaltseisvana nende maja kaua rüüstamata ei püsiks – nii polnud mitte ainult nemad Mercedesele kuldaväärt leiuks, vaid ka Mercedes alalise elanikuna neile. Näen siin jälle kord sensitiivile omast võimet kujundada mängleva kergusega soodsaid olukordi. Mercedes on selle poolest alati silma paistnud. Kunagi õppis ta Inglismaal ühes esoteerikakoolis, mis oli vast midagi meie Intuitiivteaduste Kooli taolist, ainult suure rahva vaimsetele kui ka ainelistele võimalustele vastavalt muidugi suurejoonelisem. Ühel heal päeval sai ta teada, et peab tasuma koolile õppemaksu, mis tegi meie rahas 160 000 eesti krooni – ja see oli siis, kui kroon meil just tuli. Saksamaalt leidus sponsor, ühe suure panga klient, 96-aastane vanaproua.

Maja sellise looga on siis seletatavad seintel rippuvad hiina maalid. Mercedes rustikaalse mööbli – tuleb välja – on aga valmistanud läheduses elav ukrainlasest kõrgharidusega hüdroloog, kel pole erialast tööd ja kes ise suurt eesti keelt ei oska, poeg aga juba küll.

„Kolme karu mööbel“

Ingvar annab pidulikult üle paki võid.

Küsin:

- Kas suhtumine sensitiivsusse ja sinusse kui sensitiivi on aja jooksul ka muutunud?

- On ikka. Kui mina olin oma lastele nautuke imelik ja nad küsisid mõnigi kord häiritult: „Miks sina ei ole nii nagu teised, sa ei käi niimoodi riides ja küüsi sa ka ei laki..?“ Praegu ei ole see enam probleem, nüüd on see juba peaaegu et in. Aga paarkümmend aastat tagasi küll. Kutsuti mind kusagile esinema, öeldi, et bensiiniraha suudame maksta, raske aeg, aga et võib-olla saame midagi kasulikku teha... Ütlesin siis, et nad korjaksid mulle võilillejuuri. Üks proua siis oligi korjanud, aga tuli pärast neid salaja üle andma. Ta ei julgenud kõvasti ka öelda: „Sa palusid – ma tegin,“ sest võilill oli häbi – umbrohi; ta võib ju tahta, aga kui mina selle võilillejuure kotiga lähen, siis ma olen ka ju natuke naljakas... Tegelesin nüüd hiljaaegu ühe autismidiagnoosiga lapsega. Tegelikult õige diagnoos oleks: ülitundlikkus, üliandekus. On arvuti taga istudes muuseas inglise keele ära õppinud ja on kaheksa-aastasena võimeline õpetajatega inglise keeles vabalt vestlema. Arvutigraafikas on ta samuti kaugele jõudnud – selles asjas on ta saanud omaette olla, seal pole need muud, kes teda ei mõista, seganud...

Mercedes teeb meile kõigepealt väikese ringkäigu lähiümbruses. Üle rohumaa minnes kaksab ta ühtepuhku mõne õie või lehekese ja pistab suhu.

- Miks sa sööd umbrohtu?

- Metsikus on vintskem vägi. Pealegi on see kevadeti juba palju varem kättesaadav: spargel, kurgid ja tomatid alles tärkavad, aga maa on juba roheline. Sama lugu hilissügisel, kui kultuurtaimed on oma saagi juba kandnud.

Mercedes jääb seisma ja osutab eemalt paistva künka poole, mida ilmestab lopsakas rohelus ja kirevad õied.

- Seda ma nimetan Manchu Picchuks... Veneaegse maaparanduse käigus kokku lükatud kuhil. Paljudele taimedele seal sobib, ei pea ka eriti kastma, mis sobib jälle mulle.

Aasta tagasi käis Mercedes ka ehtsal Manchu Picchul.

Mina teadsin, et ta on Tõstamaa koolis bioloogiaõpetaja. Selgub, et seegi on vananenud info, nüüd tegeleb ta kümne omavalitsuse regionaalarengu europrojektidega, milles liiguvad suured rahad, igaühes mitukümmend miljonit. Üks asi on rahad, aga teisalt näeb Mercedes palju vaeva ka eurobürokraatiast läbi murdmisega – kas või selle nimel, et maainimese keedetud moosi võiks müüa kohalikus turismifirmas. Ametinimetus on tal pikk ja uhke: MTÜ „Pärnu lahe“ partnerluskogu tegevjuht. See tähendab, et ta ajab eurorahade osas kümne Pärnu lahe ümbruse valla asju,

Ringkäigu jooksul on Mercedesel juba nagu muuseas korjatud ka kõik, mis vajalik meile söögi valmistamiseks – paki võid andsin talle pidulikult üle kohe saabumisel.

Mercedes on pannud Indreku vanaaegse kohvimsinaga võilillejuuri purustama.

Tulemas on nõgesekotletid maltsapesto ja üheksavägisesalatiga ning võilillejuure kohv.

Köögis kuuleme veel toiduvalmistamise kõrvale kõiksugu põnevaid ja kasulikke jutte, näiteks seda, et puugihammustuse korral tuleb punetavat kohta hõõruda kohe peenendatud küüslauguga – küüslauk tõmbab mürgi välja. Aastaid tagasi, kui Mercedese tütar oli keskkooli lõpuaastal meningiidis, paranes ta lõplikult ikkagi seeläbi, et kuulutas end terveks. Ta tahtis just sõita Uus-Meremaale ja selleks oli vaja arstitõendit. Läks siis arsti juurde ja ütles: „Mul on siia vaja teie allkirja, sinna lahtrisse ma juba kirjutasin, et olen terve.“ Ta tõestas seda ka füüsiliselt: tegi kõik eksamid järele ja tõmbas veel kolmepäevase treatoni otsa.. Kui on mineraalne tasakaal väga ära, siis esimene asi, mis on ka väga käepärane ja mida kasutas ka minu noorem õde, kui tal oli vaja koos mehega ärireisile lennata, aga avariijärgne asi ja tal tuli püstijalu merehaigus - pea käib ringi. Mees ütleb: “Me p e a m e minema! Ükspuha, mis sa tahad, ma toon sulle kõik, aga sa pead suutma viisteist minutit mu kõrval seista, siis võid minna kuhu tahad..“ – „Too mulle soolavett.“ Üks asi, et see natuke toonust tõstab, teine asi - mineraalide taskaal. Siis mu õde tõmbas ikka tunni-paariga jalad alla ja suutis seal ära seista. Aga seda ei tohi väga pikalt ega väga palju teha. Mõtleme, miks see nii hästi toimib: lootevees on viis protsenti soola – me tuleme soolveest. Füsioloogiline lahus, mis meile antakse intensiivis sisse on täpselt seesama viieprotsendiline soolalahus, pisar on üheprotsendiline, veresoontes 0,9. Maailmaookeanis, kus on parasjagu soola, on eluvorme rohkem kui magedas vees. Teame ka, et kõrberännakul peab meil olema vesi ja sool. Kui ainult vesi, kuivame varsti ära.

Maitseb hea !

Saame kuulda ka parimat bioenergia olemuse kirjeldust, mida seni olen juhtunud kuulma:

- Elujõud iseloomustab kogu elusloodust, see on ühine nii inimesele kui vaarikale. Seda elujõudu on võimalik ka otse uskumatul määral suurendada. Tavaliselt tuleb see esile äärmuslikes olukordades: adrenaliin tuleb pauh! verre ja sa ronid karu eest puu otsa ja hüppad kaugemale kui muidu... See power-efekt toimib organismis. Me teeme seda hirmuga, teeme teinekord valuga, teinekord – kahjuks väga vähe – armastusega.. Organism tõmbab reservid käima siis, kui on hädaolukord, tegelikult on need reservid aga alati olemas: armastades suurendame rakupindu jalgpalliväljaku suuruseks.. Kui me suudaksime kõik hirmusegused emotsioonid pöörata armastuseks.. Üle mille me orgasmi jõuame – siis me küll oskame seda rida minna tõmmata energia mööda susumnat ülesse ja efekt missugune, kõik lubavad kuu ja tähed taevast alla tuua – ei mingit probleemi!..

Jaa, isegi inimesed, kes ühel või teisel põhjusel suhtuvad sensitiivsete võimete arendamisse umbusklikult, möönavad tavaliselt, et inimesel on selliseid reserve, kuid millegipärast on neil arvamus, et need reservid on nagu tõesti mingi kindlapiiriline puutumatu varu, mis – kui nad ära kasutada – enam ei taastu. Selliseks kujutluseks pole muidugi mingit alust. Kui õpime oma elujõudu paremini kasutama, avastame ka üha uusi viise selle rohkendamiseks. Hiljaaegu märkasin ühe hiinlase raamatut – kena värvipiltidega album – mis tutvustas lihtsaid energeetilisi harjutusi ja süda läks kohe soojaks: kui vaid võimalikult suurem hulk inimesi, võtaks selle raamatu kätte, siis nad mõistaksid,. kui keerukas ja peen „aparatuur“ on ikka inimkeha!

- Mõnikord inimesed õhkavad – jätkas Marcedes: - Siin ei ole kohta, kus olla, siin on nii halb energia!... – Ma küsin: - Kui sa seda ära tunned, miks sa siis ei tee midagi selle heaks, et seda energiat paremaks muuta?... Inimese lümf suudab hetkeliselt mürgi verest neutraliseerida ja kui me seda harjutame – hiljaaegu pidin seda jälle ühe puugiga taidlema – ma siin elan nendega koos, ainult et mõni on vahel nautukene vängem.. – Me peame oma emotsioone suunama, näiteks valu ei suuna kannatamisele, vaid paranemisele, lümfi palume, et ta verest mürgi ära koristaks. Peame minema sisuliselt rakuteadvuse tasandile. Kui lähed organiteadvuse tasandile, siis räägid kopsu, maksa, sapiga... Me saame kõikidel tasanditel sidet pidada ja asju korraldada. Kui on jalaluu katki, siis tuleb ilmselt kirugi juurde minna, tal on paremad riistad, kui minul siin luuavars – see on füüsiline tasand, aga tasandeid on ju palju, lõpuks veel hingetasand... Kõige võõraga, mis pannakse, hambaplommiga näiteks – räägid ka: mis ülesannet sa tuled täitma... uus neer, uus süda pannakse – siis räägi neile ka, vana saada ära nagu pensionär lilledega ja uuele räägi, kes ta on, kui muud ei oska rääkida, siis räägi oma elulugu ära!... Toitumisega on ka nii, et iga toit on austust väärt. Kõigest sellest, mis poest saada, on küll palju väärtuslikku välja võetud, kuid midagi seal ikka on. Ei saa ka nii, et kooli sööklas sunnin lapsi: „Sööge korralikult kõik ära!“ endale aga ütlen: Mulle see ei kõlba... Palju sõltub sellest, kuidas me end häälestame. Hiljaaegu olin ühes peenes seltskonnas, kus pakuti lõhet, igavene peen nimi oli veel... selleks et ikkagi toitu nautida, siis häälestadki ennast: midagi ma sellest ju ikkagi saan: kaltsiumi on ja mõned mineraalained..

- See on kummaline - mõtisklen mina - et sellisesse kohta, mis ju asju asiselt võttes on viimane kolgas – Mercedes naerab laginal – on koondunud selline rahvusvaheline seltskond.

Keegi meie hulgast – lindilt pole enam aru saada, kes – peab vajalikus mu sõnu pehmendada tähendusega:

- V a i m s e d inimesed...

- Kaks aastat tagasi oli mul siin üüriliseks – jätkab Mercedes mõnuga – khmeri keelt oskav praegu Põhja- ja Baltimaade „Komsomolskaja Pravda“ peatoimetaja, kes enne seda oli olnud Kambodzhas Nõukogude Liidu saatkonna tõlk. Siis üks mu sõbratar New Yorgist, kellega olin pidanud minema Hiiumaale alternatiivmeditsiini päevadele, saabus üle Londoni. Küsisin, mida tal vaja oleks ja ta vastas: I have to go to shopping... Lähim pood on mul siin 14. kilomeetri kaugusel.

- Ju ikka sina oled selle rahva siia kokku tõmmanud.

- Mina ei tea, liigub siin igasuguseid... Kui ma tahan üksi olla, siis pean sohu minema.

- On see kaugel?

- Ei, ainult viisteist minutit.

  

Uut bioenergeetikas

EMF Tasakaalustamise Tehnika

Tehnika loojaks on Peggy Phoenix Dubro
Elektromagnetvälja Tasakaalustamise Tehnika on valgustöö ehk energiasüsteem, mis on mõeldud töötamiseks Universaalse Kalibreerimisvõrega.

See on süsteem inimese energia-anatoomias ja see on olemas igaühel.

Selle võre peamine eesmärk on inimesel võimaldada eneses kanda suuremat hulka väge. Jõustamine armastuse-energiaga.

Võib esmapilgul tunduda, et tegemist on keerukate terminitega, ent lähemal kogemisel saate tajuda, et see tehnika on lihtne, tõhus ja toimiv abivahend kõigi jaoks.

Seda graatsilist ja elegantset valgustöö tehnikat võib õppida kasutama igaüks, rakendades ühe inimese mõju teise inimese elektromagnetväljale. Eestis on neli õpetajat, kelle käe all saab õppida energiaseansse sooritama, lisaks kümmekond praktikut, kes seanssidega aitavad inimeste energeetikat tasakaalustada ja võimsamaks muuta.

Valgustöö koosneb tänasel päeval kolmeteistkümnest faasist.

Iga faasi käigus antakse inimesele edasi uus sagedus, aktiveeritakse kaheksatahuka e oktaeedrikujuline valgusmudel, millega inimene vastavalt oma sisemisele tarkusele saab kaasa resoneeruda. Seega saab inimene järk-järgult, läbi elegantse jõustamise kogeda Maa-energia toetust ja Kõrgema Mina tarkust, vahetades oma vanad käitumis-, mõtlemis- ja energiamustrid uute ja oma Sisemise Tarkusega enam kooskõlas olevate vastu. Uus Maa ja Uus inimene.

Grupp I-IV faas on loodud võimendamaks inimese arengut justkui ümberhäälestamise tulemusena. Võime seda võrrelda nagu analoogsüsteem saaks ümber vahetatud uue, digisüsteemi vastu.

I faas – Mõistuse ja südame tasakaal, alustalad edasiarenemise teele tervikliku ja ausana

II faas – Enese jõustamine ja toetamine, arusaamine omaenese väest ja selle võimalustest

III faas – Keskse energia kiirgamine, Maa-energia ja peenenergiate koostöö võimendamine

IV faas – Energeetiline manifesteerumine, ühenduse võimendamine potentsiaaliväljaga

XIII faasi nimetatakse EMF töö visiitkaardiks. Sellesse faasi on kokku kogutud kõigi esimese 12 faasi resonants ja seda on võimalik kõigil tahtjail proovida, et teada saada, kas see energia töötamiseks meeldib.

EMF tehnika praktik ja õpetaja Stella introseanssi tegemas

Tavapärane energiaseanss kestab u 1 tund, introseanss 20 minutit. Kõiki faase tehakse individuaalseansina, XIII faasi ka grupiseansina.

Tehnika üheks eripäraks on ka see, et läbi selle valgustöö on võimalik vabaneda karmalistest kohustustest ja enam mittetoetavatest lepetest ilma neid läbi elamata. Vastavalt sisemisele tarkusele on inimene võimeline astuma kiirendatud ja armastusega jõustatud arenemisteed oma eripärale vastavas tempos ning külluses, luues oma teed ise, oma taotluste ja unistustega.

Tehnika kohta lisainformatsiooni, kontakti, videosid ja lugemist leiate eesti koduleheküljelt

http://valgusetee.edicypages.com/

ja rahvusvaheliselt leheküljelt http://www.emfeesti.ee/

Mitmetes kanaldustes räägib tehnikast ka Kryon

Järjejutt

Igas korralikus ajakirjas on ka oma järjejutt. Meie pakume oma esimeseks Garma C.C. Changi „Tiibeti jooga õpetused“. Tõlge on tehtud juba aastakümneid tagasi ja levis masinkirjaliselt nagu see oli vene ajal tavaks. Tõlkija ei ole meile teada. Oleks meeldiv, kui ta endast märku annaks. Et tollal taoliste tõlgete alla keegi ettevaatusest oma nime ei pannud, on igati mõistetav, sest see ei olnud tollal „tervisele kasulik“. Kuna tegemist on läänemaailmas juba klassikaliseks saanud budismi tutvustava tekstiga ning tõlge tundub olevat igati asjatundlik, on meie siiras soov see võimalikult paljudele kättesaadavaks teha.

TIIBETI YOGA ÕPETUSED
Garma C.C. Chang


SISSEJUHATUS

Selle raamatu autor-tõlkija sündis Hiinas kõrgest soost perekonnas umbes 40 aastat tagasi. Varases nooruses ta põgenes sealt, et saada budistist Guru õpilaseks, Hiina selles osas, mis asub Tiibeti lähedal. Tema Guru saatis ta Tiibetisse edasisteks õpinguteks. Pärast 8 aastat Tiibeti kloostrites, millest 6 ta veetis ühe Guru juures, tuli ta Läände, et õppida põllumajandust ja tuua see teadmine tagasi Tiibetisse. Kommunismi võit Hiinas ja Tiibeti kommunistlik invasioon võttis talt võimaluse aga tagasipöördumiseks. Tema pühendumine tiibeti budismile saab nüüd paremini väljendatud senitundmatute õpetuste tõlkimise läbi inglise keelde. Eelmisel aastal andis ta meile esimese täieliku tõlke raamatust „Milarerepa kümme tuhat laulu“, mis on tiibeti tähtsamaid religioosseid töid. Nüüd annab ta meile lühikeses ja ülimalt kontsentreeritud raamatus sissejuhatuse oma religiooni vaimsetesse, mentaalsetesse ja füüsilistesse harjutustesse. Ta ei kirjuta mitte üksnes kui hiina budistlik õpetlane, vaid isegi enam, kui hiinlane, kellest on saanud tiibeti budist. Ta on püüdnud teha seda fakti selgeks, loobudes oma esialgsest hiina nimest, Chon-chi Chang, ja võttis tiibeti nime, Garma C.C. Chang. See raamat on ülimalt kasulik, seda mitte kui õpetlaslik töö, vaid kui sissejuhatus religiooni, mille järgi autor-tõlkija elab.

Pealegi on seda raamatut ülimalt kasulik lugeda neil läänlastel, kes on tõesti jätnud seljataha konfessionaalse kolkapoliitika. Et asetada seda küllalt selgelt, - me avaldame selle raamatu haritud võhikute hulgale Lääne maailmas, kes on lakanud olemast kristlased, vähemalt igas tavapärases mõttes. Me avaldame selle raamatu lugejale, kes mõistab, et kõik suured religioonid kuuluvad temale kui osa inimminevikust, et ta ei „kuulu“ ühegi nende juurde. Kenneth L. Pattoni, Bostoni Charles Street Universalist Meeting House´i Kõrgeaulise väga abistavates sõnades:

„Hindamise osa on religioosses kogemuses meie hulgas imelikult hooletusse jäetud. Me näime uskuvat, et meie religioon koosneb üksnes nendest juhistest ja suhtumistest, mida me teadlikult rakendame. Siiski võime me hinnata suurt kogust inimkogemust ja suhtumisi, mida me iial ei hooli ise praktiseerida. Ma püüan hinnata kõike inimese religioosses ajaloos. Selles mõttes püüan ma olla täielikult universaalne. Ja ma usun, et minu kriitiline ja intuitiivne valik nende elementide inimlikust ja loomulikust vaatest, mis saavad minu tegelikuks religiooniks, sõltub sellest, kas minu hindamine on saavutanud universaalse silmaringi. Vastasel juhul tuleneks see võhiklusest ja eelarvamusest ning oleks vähe väärt.

Kui lugeja peab kindlalt meeles, et ta esmaseks püüdeks on hinnata tiibeti budismi nii täielikult ja ulatuslikult kui võimalik, sõltumata sellest, kas ta kunagi hoolib seda praktiseerida või mitte, ammutab ta raamatust parima. Avage end ja laske sel vallata teid !

Selle raamatu I osa on suhteliselt kergesti mõistetav ja tuntum, olles küllalt sarnane teatud liiki Lääne religioonidele.

II osa on palju tähtsam ja ka raskemini mõistetav. Keskendame teie tähelepanu sellele, et oleme pealkirjastanud oma raamatu kui „Tiibeti Yoga Õpetused“, s. t., rõhutades yoga harjutuste praktikat.

Enamus lugejaid, isegi need, kes on lugenud küllalt palju yoga kohta, leiavad Dumo praktika – sisemise kuumuse genereerimise oma kehas – olevat imeliku ja mitte sugugi kergesti usutava. Ma tahan juhtida lugeja tähelepanu faktile, et see Dumo on kogu tiibeti yoga tõeline alus, ilma milleta ükski tema osa ei oma vähimatki tähendust. See muudab selle veelgi raskemini usutavaks. Sellest hoolimata on see nii. Nagu esitatud siin, on tema praktika ja tähendus küllalt eriomane tantristlikule budismile. Kuid mitmesuguste tähenduste tõttu ulatub sisemise kuumuse genereerimine, kui osa religioossest praktikast, tagasi kümnetesse tuhandetesse aastatesse. Lugeja, kes soovib seirata seda ebatavalist ainet kaugemale, leiab selle Mircea Eliade suurejoonelises töös „Shamanism“.

Dumo eriline tähendus, tiibeti yoga jaoks hoovab välja anti-askeetlikust ja anti-pessimistlikust tantristliku budismi õpetusest. Autor-tõlkija on oma eessõnas püüdnud luua silda Lääne lugejatele tiibeti tantrismi mõistmiseks. Palun lugege tema eessõna läbi ülimalt tähelepanelikult. Ta mõtleb täpselt seda, mida ütleb, kui ta räägib teile, et vastandid on ka eraldamatud ühikud, mille parimaks näiteks on see, et inimkeha-mõistust saab muuta Buddha omaks. Ma arvan, et Lääne inimestele on rakeimaks näiteks see, et seksuaalset õndsust saab muuta jumalikuks õndsuseks. Autortõlkija on õigustatult kartlik olla valesti mõistetud selles erootilise müstitsismi otsustavas küsimuses. Mis puutub tegelikesse praktikatesse, siis on ta kindlustanud tekstide terviklikkuse, kuid võib osutuda, et tema märkused jätavad teatud küsimused vastamata, mis võib-olla Lääne lugejaile ülimalt segadusse viiv.

Nii nagu Dumo puhul, omab mehe seemne peetus kehas tantrismis erilise tähenduse, kuigi see idee (ja praktika) omab ajastu-pikkuse ajaloo. Iidses Hindu ja hiina meditsiinis, teiste arhailiste meditsiinide hulgas, usutakse, et orgasm ilma ejakulatsioonita ei ole mitte üksnes tervislik, vaid säilitab seemet ja viib pikale elueale. Kaasaegne füsioloogia ei ole seni leidnud mingit seda laadi tunnistust, kuna orgasm ilma ejakulatsioonita normaalses inimeses viib lihtsalt seemne väljalaskumisele põide. Tänapäeval ei või me teada, kas algupärase Kuue Yoga autor pidas silmas tegelikku füsioloogiat, kuid me võime olla küllalt kindlad, et Hr. Chang nii mõtleb. Asi on selles, et Tig Le peetus on endiselt otsustav tiibeti tantrismile, kuna praktika ei rajane siin mitte vääral füsioloogial, vaid müstilisel tehnikal: tagajärjeks on see, et kõik eluprotsessid on pööratud pahupidi, toodud välja looduse riigist: hingamine on seiskunud nii kauaks kui võimalik, mõtlemine lõpetatud, kuulmine-nägemine katkestatud, ja nii edasi – ühesõnaga, kõik on muundatud. Me ei väida, et seda õpetust on kerge mõista ja peaks olema ilmne, et veelgi raskem on seda omandada praktikas – Hr. Chang hoiatab teid karmilt mitte proovida seda ilma Guru abita. Kuid vähemalt palun mõistke, et see ei ole füsioloogia aine.

Kõik, mis ma püüan teha selles sissejuhatuses, on muuta Lääne lugejale kergemaks Hr. Changi raamatu mõistmise. Kui ta räägib „tantristlikust füsioloogiast“, ei mõista ta selle all füsioloogiat, mis on teadusliku kontrolli objektiks. On olnud palju katseid samastada cakra-keskused inimfüsioloogiaga, ja võib jällegi olla nii, et iidsed yogid mõtlesid sellest kui tegelikust füsioloogiast. Kuid Hr. Chang teab paremini.

Ma kardan, et Hr. Changi märkused ei varusta Lääne lugejaid rohke valgusega arvukate vihjete suhtes mehe-naise suhetest Kuue Yogas. Dakinid, tantrismi naiselikud jumalused, räägib Hr. Chang meile, „kaitsvat ja teenivat tantristlikku õpetust. Nad ei ole eranditult valgustatud olevused; palju on nn. Maiseid Dakinisid“, kuid siin ta lõpetab. Ma arvan, et asjasse on segatud kartus mitte odavdada tantrismi.Võib-olla ka, et ta oletab, et me mõistame selle anti-askeetliku õpetuse tähendusi, et mehelik-naiselik „kuigi näiliselt vastandlikud, on tegelikkuses eraldamatuks ühtsuseks“. Sellest hoolimata ei saa teatud arv peatükke Kuues Yogas olla muud kui suurele hulgale Lääne lugejaile segadusse ajavaiks, näiteks selline lõik nagu: „Kui need vahendid ei suuda luua Suurt Õndsust, võib rakendada Tarkuse-Ema Mudrat, visualiseerides suguakti Dakiniga …“ Lugeja peaks mõistma, et asjasse on segatud loomulikult suguline vahekord, mis tegeleb Tig le´ga : naine peab tõesti olema pühitsetud kui jumalanna, ta peab tõesti saama jumalannaks, nii nagu õpilane saab budaks. See ei ole kõnekujund rohkem kui yogi edukas: oma südamelöökide sageduse vähendamine või kuulmise ja nägemise seiskamine, või mitte teada midagi muud kui Suurt Õndsust. Rohkem kui need vähesed seletavad sõnad, ei ole tõesti miski vajalik Hr. Changi raamatu lugemiseks. Tõeliselt huvitatud lugeja saab hästi tasutud, isegi kui paratamatult rohkem kui üks peatükk sellest jääb tema jaoks täielikuks müstikaks. Oli aeg, kui õpetatud hästi teadsid, et ühtki väärt raamatut ei saa täielikult mõista isegi kolmandal lugemisel. Miks ei võiks see nii olla ?

Lääne maailma koguduslikud religioonid loovad väga vähese ettevalmistuse, mille kaudu võiks mõista religiooni, mida Hr. Chang tegelikult rakendab. Kogudusliku religiooni enamus „praktikast“ märkimisväärse hulga isikute küllalt passiivsest istumisest, samal ajal kui preester või kirikuõpetaja täidab ametikohustusi. Mis ei ole passiivne, tehakse tavaliselt koos, nagu kirikulaulude laulmine, valjusti palvetamine. Põhimõtteline erand sellele olukorrale on sõnada oma palved üksinda, näiteks öösel. Kui vähe läheb sellest edasi, ja kui pealiskaudselt, on küllalt hästi teada, ma arvan. On aga siiski ka teist liiki erand, ja see on isikute rühm, keda me nimetame müstikuiks, kes murravad läbi koguduselikust passiivsusest ja praktiseerivad omaenese religiooni, ja tõepoolest omaenese oma. On märkimist ja tähelepanu väärt, et enamus müstikuid peetakse „vaeslasteks“ ja on parimal juhul ebamugava vaherahu olukorras ükskõik millise Lääne kiriku ametnikega.

Ühes oma katsetes leida silda Lääne lugejateni, püüab Hr. Chang määratleda tiibeti tantrismi kui müstitsismi. See võib aidata mõnedel Lääne inimestel seda paremini mõista tänu müstika aktiivsele osale, kuid tiibeti müstik ei pea maksma ebamugava vaherahu hinda oma religiooni ametnikele. Vastupidi, tema lähim suhtlus, mis tavaliselt kestab eluaeg, on tal oma Guruga.

Asi on selles, et me oleme sellist liiki religiooni juures, kus sarnasusi on vähe ja nad ei ole eriti abistavad. Hr. Chang seletab oma eessõnas, et tema eesmärgiks ei ole anda tiibeti tantrismi kriitiline uurimus vastandina müstitsismi teistele vormidele. See oli tark otsus, kuna vastasel juhul ei oleks töö saanud olla viljakas. Ühesõnaga, armas lugeja, astu julgesti raskustele vastu: sa pead saama kätte tiibeti tantrismist selle, mis ta on, kuna see, mis ta on, on väärt tundmist, kuna ta on nii ainulaadne.

John C. Wilson

New York, N. Y.

Detsember, 1962