1. november 2010

Vaimuvalgus nr 2

Eesti pole Euroopa kõige vähem religioossem, vaid kõige religioossem maa


Ingvar  Luhaäär

Jälle on tehtud üks uurimus, millest tahetakse järeldada, et Eesti on Euroopa kõige vähem religioosne maa. Pole raske aimata, millest selline järeldus tehakse: kirkud on tühjad, eriti vähe näeb neis noori.. Kuid ei saa ometi samastada religioossust ühe usuelu vormiga! Aina enam on meil neid inimesi, kes peavad loomulikuks võtta oma ellu väärtuslikku kogu inimkonna religioossest kogemusest: mediteeritakse, tehakse joogat. Heitke vaid pilk “Vikerkaaresilda” Internetis ja te näete, kui palju eriilmelisi kursusi ja seminare korraldatakse! Ja kui palju ilmub meil nüüd eesti keeles kirjandust kogu maailma religioossest traditsioonist. Aasta-aastalt käivad meie vaimsed otsijad järjest enam Indias, Nepaalis, isegi Tiibetis. See kõik ju ei peegeldu niisugustes uurimustes!    Võtame või mind ennast: kirikus on mind harva nähtud, järelikult taoliste uurimuste seisukohast pole ma  religioosne inimene.. Ise leian, et olen. Ülikooliajal huvitasid mind nii usuküsimused kui erootika. Mõnda aega mõtlesin isegi, kas ma pole ebanormaalne, kuni leidsin religioosse traditsiooni, kus need kaks on tõesti vastastikku rikastavas seoses ühte liitunud – tantra. Sellest peale pole ma suurt muud teinudki, kui otsinud raamatutest – nii paljudes keeltes kui lugeda suudan –juhiseid selle kohta, kuidas seksuaalenergia läbi valgustatuks saada, pole ma  kunagi hoolinud sellest, et nii laamade kirjutatud raamatud kui ka kohalikud “targad” on püüdnud mulle aina sisendada, et kirjanduse põhjal ei jõua kusagile ja see tee on ohtlik. Muidugi oleks hea, kui nad ise avalalt õpetaksid, kuid nad ju ei õpeta. Saab siis ka ilma. Miski ei suuda kõigutada mu veendumust, et meelashelge religioossus on täiesti võimalik ja mõttekas. Oshogi on tunnistanud, et tal pole olnud  gurut, ta on kõik omandanud kirjasõna varal. Aastakümnete pikkuse visa lugemise tulemusel olen leidnud endale palju vajalikku, ka päris praktilisi tehnikaid, kõige enam vast Mantak Chia, aga ka Kelsang Gyatso  raamatutest ning seminarist tema juures Ulverstoni lähedal, Põhja-Inglismaal.. Nii palju, et olen võinud omakorda oma raamatutes seda teistelegi pakkuda. Sotsioloogilisest uurimusest aga ilmselt selguks, et ma pole üldse religioosne inimene.
Usuelu vallas saab Euroopas XXI sajandil põhiküsimuseks see, kas kirik tuleb kaasa uue religioossusega, kas kirikud ja kiriklad muutuvad kohtadeks, kus tegeldakse eriti elavalt kõige väärtusliku otsimisega kogu inimkonna religioossest kogemusest ja selle kasutuselevõtuga. Kui mitte, jääb kirik paratamatult religioossuse peavoolust kõrvale. Uus religioossus on kahtlemata pluralistlik, igaüks võib valida sellest just temale sobivaid elemente ja ehitada neist üles endale kohase usuelu. Seda uut religioossust on Eestis tunda rohkemgi kui mistahes teisel Euroopa maal ja väga võimalik, et ka mõned esimesed sellised kirikud ja pastoraadid nagu eespool unistasin, tekivad just meil.

Shigun on jõudnud Eestisse

Üks hiina bioenergeetika olulisemaid õpetusi, shigun, on jõudnud nüüd ka meile. Uno Roots, kes ise läbinud kursuse Hiinas Saolini kloostris, õpetab nüüd vastavat kursust Intuitiivteaduste Koolis nii Tallinna kui Tartu õpperühmale. Tartus on ta kursuse esimene päev 6. novembril, Tallinnas 11.detsembril.

Otepää linna piiril kenal mäenõlval elab oma majas sensitiividest perekond Uno Roots ja Malle Tamm. Mõlemad tegelevad ka tervendamisega.Tore kuulda, kuidas nad kohvilauas tagasihoidlikult arutavad, et see ja teine sai vähiks terveks, arstide suureks imestuseks, nagu ikka.. Tunnen huvi, millised hädalised siis Uno, millised Malle poole pöörduvad. Nagu arvata võiski, pöörduvad Malle poole rohkem  hingehädadega naised.


                                                         Uno ja Malle




Uno  ravimas





Malle selgitab energiapilte

Reisifotosid Põhja-Indiast

Fotod Ingvar Luhaäär



Uus tantristlik ülikool Dalai Laama residetsi Dharamsala lähistelt


Pühapilte ja budistlikke rituaalesemeid sellest uhkest moodsast hoonest:









Järjejutt 2


TIIBETI YOGA ÕPETUSED
Garma C.C. Chang


Algus Vaimuvalgus nr 1



EESSÕNA

Kui müstitsismi  laiemas tähenduses defineerida kui „Õpetust „Jumala“ otsesest teadmisest ehk vaimse tõe kohesest saavutamisest intuitsiooni läbi“, võib ka tiibeti tantrismi pidada müstitsismi vormiks. Probleemiks on siin muidugi see, kuidas mõista termineid „teadmine“, „Jumal“, „vaimne tõde“ ja „intuitsioon“. Nende sõnade kasutamise hoolikas analüüs toob otsekohe ilmsiks nende taga peituvad komplekssed ja divergentsed  mõisted ning mingit üldsobivat mõistmist ei näi olevat käepärast. Hoolimata müstitsismi erinevate vormide näilikust sarnasusest, eksisteerib nende vahel suuri erinevusi. Kuid selleks, et need erinevused üksikasjalikult välja tuua, läheb vaja kõigi nende süsteemide põhjalikku teadmist, ühes kõigi nende isiklike kogemustega, nagu kontrollitud hulga müstikute poolt. Nõuded on tõepoolest liialt rasked, kui mitte võimatud, ükskõik millisele indiviidile tänapäeval täita. Autori eesmärgiks ei ole seepärast mitte anda tiibeti tantrismi kriitiline uurimus vastandina müstitsismi teistele vormidele, vaid tutvustada tavalisele lugejale mõningaid tähtsaid tekste, mis senini olid euroopa keeltes kättesaamatud.
         
Mõned sõnad tiibeti tantrismi põhiõpetuse ja alusprintsiibi kohta, mis kriipsutab alla praktikat, võib olla kasulik. Seda võib summeerida järgmiste sõnadega: „Budasuse jumalikkus on kõikjalolev, kuid kiireim viis selle tõe mõistmiseks on avastada ta omaenese keha-mõistuse kompleksis.“ Vaimsete harjutuste ja tantristlike tehnikate rakendamise abil – nagu seda on Kuus Yogat – suudate te varsti mõista, et  keha, mõistus ja „objektiivne maailm“ on kõik jumaliku Budasuse ilmutised. Samsara on Nirvana, inimesed on „jumalad“, „ebapuhtad“ „kire-soovid“ ise on Viie Sünnipärase Buddha väljendused. Valgustatus ehk Vabanemine ei ole saavutatav mitte inimese kire-soove välja juurides, vaid nende samastamisega trantstsendentaalse Tarkusega. Tiibeti tantrismi põhiõpetust võib seega nimetada õpetuseks inimese keha-mõistuse kompleksi vastavusest, kui mitte samasusest Buddha omaga. Kõigi tantristlike yogade vaim ja praktika on samuti suunatud selle põhiprintsiibi avamisele.

Võtkem nüüd kaks tanristliku praktika sammast – Tõusev ja Täiustuv Yoga – selgituseks sellele põhiõpetusele. Tõusva yoga praktikas õpetatakse yogit visualiseerima ja seega ära tundma välist maailma kui Mandalaid; oma keha kui Kaitse-Buddha keha; oma närvisüsteemi kui Kolme Kanalit ja nelja Cakra nadisid; oma sekreete kui positiivsete ja negatiivsete elementide bindusid; oma hingamist ja energiat kui Tarkust-Pranat ja „Valgust“ … Täiustamise Yoga praktikas õpetatakse teda esmalt lahustuma kogu oma Energia-Mõte  Sünnipärases Valguses – Dharmakayas – mis senini peitunud Südame Cakra keskuses ja sellest uuesti projekteerida Vormi-Keha (Rupakaya) ning niiviisi elustada Budasuse lõpmatud toimingud.

Siin peaks samuti mainima tähtsat teooriat, mis kriipsutab alla tiibeti  yogade praktikat, tuntud kui „Prana ja Mõistuse samasus“. Tantrism vaatab maailma koosnevana vastandlikest elementidest ja suhetest: soumeneon  ja fenomen, potentsiaalsus ja ilmutus, põhjus ja tagajärg, nirvana ja samsara … Prana ja Mõistus. Iga selline kahesus, kuigi näiliselt vastandlik, on tegelikkuses eraldamatu üksus. Kui suudetakse täielikult mõista ja valitseda kahesuse üht liiget, mõistetakse ja valitsetakse automaatselt ka teist. Seega see, kes mõistab mõistuse olemust kui trantstsendentaalset Tarkust, mõistab samal ajal ka prana olemust kui ammendamatut elulisust ja Budasuse toimingut. Siin ei ole vajalik seletada kõiki selle õpetuse paljudest külgedest, vaid pöörata tähelepanu kõige tähtsamale nendest, nimelt „mõistuse ja prana vastastikusest iseloomust“. See tähendab, et teatud tüüpi mõistust ehk mentaalset tegevust saadab muutumatult vastavat laadi ja rütmiga prana, mis peegeldub hingamises. Seega ei loo viha mitte üksnes erutatud mõtte-tunde, vaid ka hingamise karmi ja rõhutatud „tormisuse“. Teisest küljest, kui esineb rahulik kontsentratsioon mingil intellektuaalsel probleemil, ilmutavad mõte ja hingamine sarnast rahulikkust. Kui kontsentratsioon on sügav nagu siis, kui püütakse lahendada peent probleemi, hoitakse mitteteadlikult hinge kinni. Kui ollakse viha, uhkuse, vihkamise, häbenemise, ülbuse, armastuse, himu, jne. meeleolus, võib ka seda erilist „pranat“ ehk „õhku“ koheselt eneses tunda. Sügavas Samadhis ei tõuse ühtki mõtet, seepärast ei ole seal ka tajutavat hingamist. Valgustatuse pühendushetkel teeb prana läbi revolutsioonilise muutuse. Iga meeleolu, mõte ja tunne – kas siis lihtne, peen või kompleksne – on saadetud vastava ehk vastastikuse prana poolt. Dhyana  edendunud astmetel on vereringe mahaaeglustunud peaaegu seiskumiseni, tajutav hingamine lakkab samuti ja yogi kogeb valgustatuse teatud astet mõistuse mõttevabas seisundis. Siis ei toimu muutus mitte üksnes teadvuses, vaid ka keha füsioloogilises fuktsioneerimises.

Rajades enese sellele printsiibile, pakub tiibeti tantrism kahte rada ehk kahte tüüpi yogat, mis mõlemad viivad sama eesmärgini. Ühte kutsutakse Vabanemise Rada ehk „Mõistuse Yoga“, teist Vilumuse Rada ehk „Energia Yoga“. Esimene on paljus sarnane Ch´an (Zen) Budismiga, kuna ta rõhutab Sünnipärase Mõistuse jälgimist ja viljelemist ning nõuab üksnes minimaalselt rituaali ja yoga ettevalmistusi. Teine on seeria rangeid ja kompleksseid yoga praktikaid, tuntud kui Tõusev ja Täiustuv Yoga. Kolm väljavõtet, mis tegelevad Mahamudraga selle raamatu I osas, on esimesest grupist, mis lugeja varsti avastab olevat silmatorkavalt sarnane varase Zen Budismiga. Naropa Kuus Yogat on teisest grupist – süntees Tõusvast ja Täiustuvast Yogast, erilise rõhuga viimasel.

Yoga vaatekohast on Kuue Yoga grupis õpetused Kuumusest ja Illusoorsest Kehast primaarsed, ning ülejäänud neli: Unenäo, Valguse, Bardo ja Muunduse õpetused nende harud. Sellele vaatamata võivad neile, kes on huvitatud „mitte-teadvuslike“ ja „üliteadvuslike“ seisundite uurimisest, olla Unenäo ja Valguse Yogad tähtsamad, kuna nad annavad ainest olulist informatsiooni. Et varustada lugejaid Kuue Yoga üldise tagaplaaniga, on tõlgitud lisaks neile lihtne kuid selge tekst – Lama Drashi Namjhali Sissejuhatuse Epitoon Kuuele Yogale. Kuna praegusel ajal ei oma tõlkija juurdepääsu tiibeti originaaltekstidele, on kolm Mahamudraväljavõtet ja Drashi Nanjhali  Kuus Yogat tõlgitud hiinakeelsest variandist, mis hiljuti saadud budistlikest allikatest Hongkongis ja Taiwanil. Kõik diakriitilised märgid on tekstis tiibeti ja sanskriti romaniseeritud sõnades välja jäetud, kuna nad üksnes viiksid segadusse ja takistaksid tavalisi lugejaid ning on mittevajalikud asjatundjale, kes otsekohe tunneb ära algupärased tiibeti ja sanskriti sõnad. Kuid märkustes ja sõnaseletustes on need  märgid sisse võetud, et muuta kergemaks tähtsamate terminite äratundmise. Mõnikümmend enamkasutatavat terminit, mis esinevad tekstis, on varustatud definitsioonide ja seletustega, et abistada uusi lugejaid.

Tõlkija paneb kogu vastutuse lugejatele, kes võivad järelemõtlematult eksperimenteerida Kuue Yoga õpetusega. Nende tekstide paljas lugemine ei suuda kunagi asendada elavat Gurut, kellelt tõsine Bodhi-otsija  peaks esmalt saama pühenduse ja juhingu, enne kui ta võiks asuda tegeliku praktika juurde. Tõsistele õpilastele ei saa see raamat olla enamat kui teatmeallikas, kui Teenäitaja.

Tõlkija, kartes nende tähtsate õpetuste kaotsiminekut oma kodumaal kommunismi türannia all, on rikkunud traditsiooni ja avaldanud need siiani „salajas valvatud“ dokumendid ingliskeelses tõlkes, lootuses, et nad võivad osutuda tõeotsijaile kasulikeks.

                                                                   Garma C. C. Chang