TIIBETI YOGA ÕPETUSED
Garma C.C. Chang
Algus Vaimuvalgus nr 1
EESSÕNA
Kui müstitsismi laiemas tähenduses defineerida kui „Õpetust „Jumala“ otsesest teadmisest ehk vaimse tõe kohesest saavutamisest intuitsiooni läbi“, võib ka tiibeti tantrismi pidada müstitsismi vormiks. Probleemiks on siin muidugi see, kuidas mõista termineid „teadmine“, „Jumal“, „vaimne tõde“ ja „intuitsioon“. Nende sõnade kasutamise hoolikas analüüs toob otsekohe ilmsiks nende taga peituvad komplekssed ja divergentsed mõisted ning mingit üldsobivat mõistmist ei näi olevat käepärast. Hoolimata müstitsismi erinevate vormide näilikust sarnasusest, eksisteerib nende vahel suuri erinevusi. Kuid selleks, et need erinevused üksikasjalikult välja tuua, läheb vaja kõigi nende süsteemide põhjalikku teadmist, ühes kõigi nende isiklike kogemustega, nagu kontrollitud hulga müstikute poolt. Nõuded on tõepoolest liialt rasked, kui mitte võimatud, ükskõik millisele indiviidile tänapäeval täita. Autori eesmärgiks ei ole seepärast mitte anda tiibeti tantrismi kriitiline uurimus vastandina müstitsismi teistele vormidele, vaid tutvustada tavalisele lugejale mõningaid tähtsaid tekste, mis senini olid euroopa keeltes kättesaamatud.
Mõned sõnad tiibeti tantrismi põhiõpetuse ja alusprintsiibi kohta, mis kriipsutab alla praktikat, võib olla kasulik. Seda võib summeerida järgmiste sõnadega: „Budasuse jumalikkus on kõikjalolev, kuid kiireim viis selle tõe mõistmiseks on avastada ta omaenese keha-mõistuse kompleksis.“ Vaimsete harjutuste ja tantristlike tehnikate rakendamise abil – nagu seda on Kuus Yogat – suudate te varsti mõista, et keha, mõistus ja „objektiivne maailm“ on kõik jumaliku Budasuse ilmutised. Samsara on Nirvana, inimesed on „jumalad“, „ebapuhtad“ „kire-soovid“ ise on Viie Sünnipärase Buddha väljendused. Valgustatus ehk Vabanemine ei ole saavutatav mitte inimese kire-soove välja juurides, vaid nende samastamisega trantstsendentaalse Tarkusega. Tiibeti tantrismi põhiõpetust võib seega nimetada õpetuseks inimese keha-mõistuse kompleksi vastavusest, kui mitte samasusest Buddha omaga. Kõigi tantristlike yogade vaim ja praktika on samuti suunatud selle põhiprintsiibi avamisele.
Võtkem nüüd kaks tanristliku praktika sammast – Tõusev ja Täiustuv Yoga – selgituseks sellele põhiõpetusele. Tõusva yoga praktikas õpetatakse yogit visualiseerima ja seega ära tundma välist maailma kui Mandalaid; oma keha kui Kaitse-Buddha keha; oma närvisüsteemi kui Kolme Kanalit ja nelja Cakra nadisid; oma sekreete kui positiivsete ja negatiivsete elementide bindusid; oma hingamist ja energiat kui Tarkust-Pranat ja „Valgust“ … Täiustamise Yoga praktikas õpetatakse teda esmalt lahustuma kogu oma Energia-Mõte Sünnipärases Valguses – Dharmakayas – mis senini peitunud Südame Cakra keskuses ja sellest uuesti projekteerida Vormi-Keha (Rupakaya) ning niiviisi elustada Budasuse lõpmatud toimingud.
Siin peaks samuti mainima tähtsat teooriat, mis kriipsutab alla tiibeti yogade praktikat, tuntud kui „Prana ja Mõistuse samasus“. Tantrism vaatab maailma koosnevana vastandlikest elementidest ja suhetest: soumeneon ja fenomen, potentsiaalsus ja ilmutus, põhjus ja tagajärg, nirvana ja samsara … Prana ja Mõistus. Iga selline kahesus, kuigi näiliselt vastandlik, on tegelikkuses eraldamatu üksus. Kui suudetakse täielikult mõista ja valitseda kahesuse üht liiget, mõistetakse ja valitsetakse automaatselt ka teist. Seega see, kes mõistab mõistuse olemust kui trantstsendentaalset Tarkust, mõistab samal ajal ka prana olemust kui ammendamatut elulisust ja Budasuse toimingut. Siin ei ole vajalik seletada kõiki selle õpetuse paljudest külgedest, vaid pöörata tähelepanu kõige tähtsamale nendest, nimelt „mõistuse ja prana vastastikusest iseloomust“. See tähendab, et teatud tüüpi mõistust ehk mentaalset tegevust saadab muutumatult vastavat laadi ja rütmiga prana, mis peegeldub hingamises. Seega ei loo viha mitte üksnes erutatud mõtte-tunde, vaid ka hingamise karmi ja rõhutatud „tormisuse“. Teisest küljest, kui esineb rahulik kontsentratsioon mingil intellektuaalsel probleemil, ilmutavad mõte ja hingamine sarnast rahulikkust. Kui kontsentratsioon on sügav nagu siis, kui püütakse lahendada peent probleemi, hoitakse mitteteadlikult hinge kinni. Kui ollakse viha, uhkuse, vihkamise, häbenemise, ülbuse, armastuse, himu, jne. meeleolus, võib ka seda erilist „pranat“ ehk „õhku“ koheselt eneses tunda. Sügavas Samadhis ei tõuse ühtki mõtet, seepärast ei ole seal ka tajutavat hingamist. Valgustatuse pühendushetkel teeb prana läbi revolutsioonilise muutuse. Iga meeleolu, mõte ja tunne – kas siis lihtne, peen või kompleksne – on saadetud vastava ehk vastastikuse prana poolt. Dhyana edendunud astmetel on vereringe mahaaeglustunud peaaegu seiskumiseni, tajutav hingamine lakkab samuti ja yogi kogeb valgustatuse teatud astet mõistuse mõttevabas seisundis. Siis ei toimu muutus mitte üksnes teadvuses, vaid ka keha füsioloogilises fuktsioneerimises.
Rajades enese sellele printsiibile, pakub tiibeti tantrism kahte rada ehk kahte tüüpi yogat, mis mõlemad viivad sama eesmärgini. Ühte kutsutakse Vabanemise Rada ehk „Mõistuse Yoga“, teist Vilumuse Rada ehk „Energia Yoga“. Esimene on paljus sarnane Ch´an (Zen) Budismiga, kuna ta rõhutab Sünnipärase Mõistuse jälgimist ja viljelemist ning nõuab üksnes minimaalselt rituaali ja yoga ettevalmistusi. Teine on seeria rangeid ja kompleksseid yoga praktikaid, tuntud kui Tõusev ja Täiustuv Yoga. Kolm väljavõtet, mis tegelevad Mahamudraga selle raamatu I osas, on esimesest grupist, mis lugeja varsti avastab olevat silmatorkavalt sarnane varase Zen Budismiga. Naropa Kuus Yogat on teisest grupist – süntees Tõusvast ja Täiustuvast Yogast, erilise rõhuga viimasel.
Yoga vaatekohast on Kuue Yoga grupis õpetused Kuumusest ja Illusoorsest Kehast primaarsed, ning ülejäänud neli: Unenäo, Valguse, Bardo ja Muunduse õpetused nende harud. Sellele vaatamata võivad neile, kes on huvitatud „mitte-teadvuslike“ ja „üliteadvuslike“ seisundite uurimisest, olla Unenäo ja Valguse Yogad tähtsamad, kuna nad annavad ainest olulist informatsiooni. Et varustada lugejaid Kuue Yoga üldise tagaplaaniga, on tõlgitud lisaks neile lihtne kuid selge tekst – Lama Drashi Namjhali Sissejuhatuse Epitoon Kuuele Yogale. Kuna praegusel ajal ei oma tõlkija juurdepääsu tiibeti originaaltekstidele, on kolm Mahamudraväljavõtet ja Drashi Nanjhali Kuus Yogat tõlgitud hiinakeelsest variandist, mis hiljuti saadud budistlikest allikatest Hongkongis ja Taiwanil. Kõik diakriitilised märgid on tekstis tiibeti ja sanskriti romaniseeritud sõnades välja jäetud, kuna nad üksnes viiksid segadusse ja takistaksid tavalisi lugejaid ning on mittevajalikud asjatundjale, kes otsekohe tunneb ära algupärased tiibeti ja sanskriti sõnad. Kuid märkustes ja sõnaseletustes on need märgid sisse võetud, et muuta kergemaks tähtsamate terminite äratundmise. Mõnikümmend enamkasutatavat terminit, mis esinevad tekstis, on varustatud definitsioonide ja seletustega, et abistada uusi lugejaid.
Tõlkija paneb kogu vastutuse lugejatele, kes võivad järelemõtlematult eksperimenteerida Kuue Yoga õpetusega. Nende tekstide paljas lugemine ei suuda kunagi asendada elavat Gurut, kellelt tõsine Bodhi-otsija peaks esmalt saama pühenduse ja juhingu, enne kui ta võiks asuda tegeliku praktika juurde. Tõsistele õpilastele ei saa see raamat olla enamat kui teatmeallikas, kui Teenäitaja.
Tõlkija, kartes nende tähtsate õpetuste kaotsiminekut oma kodumaal kommunismi türannia all, on rikkunud traditsiooni ja avaldanud need siiani „salajas valvatud“ dokumendid ingliskeelses tõlkes, lootuses, et nad võivad osutuda tõeotsijaile kasulikeks.
Garma C. C. Chang
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar