1. september 2014

Vaimuvalgus nr 36


Esimene pääsuke


Juba ligi viiskümmend aastat, nii kaua kui tantrabudism on Läänes üldse laiemalt tuttav olnud, on käinud üks igavene vägikaikavedu, hämamine  ja sudimine  selle ümber, kas ja mil määral ja millisel kujul on selles kasutusel seksuaalsed praktikad. Algul püüdsid laamad nende olemasolu üldse eitada; raske oli seda küll teha, sest tiibeti sakraalne kunst otse nõretab seksuaalsusest: rituaalühtes jumalad ja jumalannad, seksapiilsed joogitarid. Väideti siis, et kõik see on pelk sümboolika, tegelikus elus midagi sellist ei esine. Siin ei saa ka laamasid süüdistada, sest eks nad märkasid, et meil on kõik seksuaalne veel enam tabudega seotud kui nende kultuuris, eriti sügav lõhe aga valitseb meil kõige vaimuliku ja seksuaalse vahel. (Eks see muidugi üks euroopa kultuuri suurimaid kurbloolusi on – et pole osatud vaimse eneseteostuse huvides kasutada inimese kõige tugevamat energiat, seksuaalenergiat.) Tantra jooga avalik tunnistamine ja õpetamine kohe algul oleks ilmselt kutsunud esile diametraalselt vastupidise suhtumise tantrabudismi: ühed oleksid ära pöördunud, teised aga just selle pärast juurde tulnud. Neid, kes oleksid saanud kinnitust arvamusele, et tegmist on vääritu väärusuga, oleks paraku olnud küll palju rohkem ja asi oleks võinud minna isegi administratiivsete meetmeteni, ärakeelamisteni.

Aja jooksul kasvasid lääne inimeste teadmised tantrast siiski sedavõrd, et tantrabudismi seksuaalsete praktikate  eitamine  ei olnud enam võimalik. Ent rääkida sellest ikkagi ei soovitud ja põhjendati seda soovimatust korraga lausa kahest otsast: ühed tiibetlased, kes oma õpetusi ingliskeelseiks raamatuteks kirjutavad, võtavad omaks, et seksuaalseid praktikaid tõepoolest kasutatakse, kuid see on niivõrd edasijõudnute asi, et algajatel ei maksa selle peale veel mõeldagi – no ja mida muud kui algajad meie siin oleme… teised jälle väidavad vastupiid, et neid praktikaid kasutavad kõige tuhmimad õpilased, kes teisiti ei saa hakkama… (siis võiksime ju meiegi kõne alla tulla?...)

Nüüdseks on tiibeti õpetlased, ka Dalai laama päris palju kirjutanud tantra jooga karmamuudrapraktikatest, kuid teoreetiliselt – nad jälgivad lausa piinliku hoolega, et nende kirjatöödesse ei lipsaks midagi sellist, mille järgi saaks keegi midagi praktiliselt teha. Samas on aastate jooksul küpsenud paljude tantrabudismi huviliste seas huvi just selliste praktiliste juhiste vastu. Tõsi, New Age tantrast võib neid leida, kuid seal on see kõik väga mannetul tasemel, laenatud on põhiliselt hindu tantrast tshakrate süsteem ja kundalini, budismist samahästi kui mitte midagi – võiks ju olla vähemasti selline võimas meetod nagu rituaalühtes jumaluste kujustamine ja seksuaalenergia peenemaks ja ülevamaks muutmise läbi valgustatuse poole pürgimist võiks ka ikka olla. Nii et kuigi New Age tantra ongi vaid seks, jääb nõrgaks see vaimne impulss, mida tal on anda.

Paari aasta eest ennustasin kaht asja: et lähiaastatel hakkab ilmuma raamatuid, mis annavad parktilisi juhiseid tantra jooga tegemiseks ja New Age´i ning autentse tantrabudismi ühtesulamisest kujuneb euroopalik tantrabudism – nagu budism on igas kultuuripiirkonnas võtnud uue kuju; viimane saab võimalikuks tänu sellele, et New Age muutub sügavamaks, laamad aga saavad üle salatsemisest ja budoloogid akadeemilisest kõlutamisest. Nüüd ongi ilmunud inglise keeles esimene raamat, mis täidab ühtaegu need mu kaks soovi: John T. Housemani Great Bliss. Tantric Sex and the Path To Inner Awakening.

John T, Houseman on ameeriklasest laama, kes on võtnud nõuks kinkida oma mitmekümneaastase töö vili maailmale ja on seda ka sõna otseses mõttes teinud: tiitellehe tagaküljel, kus tavaliselt on raamatutes karm kiri: Kõik õigused kaitstud ja järgneb veel pikk loetelu, mida kõike ei tohi teha, siis tema kirjutab seal: Kõik õigused kaitsmata,  siin raamatus sisalduvat võib vabalt kõigiga jagada. Mina, kes ma elatun kirjatööst, ei saaks seda endale lubada, seda toredam, et on ka neid, kes saavad… Veidi veel raamatu pealkirjast. Õndsus  - nagu ka inglise bliss - ei ole just kõige parem tõlkevaste sellele tantrabudistlikule mõistele, milles sisaldub nii meie õndsus kui nauding, euroopa keeltes on aga nii, et nauding tundub liiga maisena, õndsus jälle liiga taevalikuna ja meenutab neid loendamatuid anekdoote sellest, et taevas on igav (ja põrgus huvitav).  Nii et kuigi kasutame sõna “õndsus” tantristliku mõistena, tuleks seda võtta, et selles on ka nauding, õnnejoovastus ja armuekstaas. Tantrabudistlikus psühholoogias tehakse vahet erinevate õndsuste vahel, neid on kirjeldatud  14, aga olevat ka 64. Vaatleme siin lähemalt nelja, mida on võimalik tunnetada kooskõlastatud hingamis- ja kujustamistehnika abil. Kui “valged tilgad” laskuvad peast kõritshakrasse, kogeme õndsust, kui südametshakrasse, siis ülimat õndsust, kui nabatshakrasse, siis tühjussehajumise õndsust ja kui seksuaaltshakrasse, sisimat loomuomast õndsust.

Kindlasti pakub see kõik teile huvi. Pole ka midagi lihtsamat kui lugeda – teos on e-raamatuna tasuta saadaval, trükkige Googlisse autori nimi ja pealkiri ning ta ongi teil käes. Kõige olulisema osa tõlgin  ka eesti keelde ja annan trükis välja, kuid eks see võtab veel aega.