Tantristlikke vesteid

Viimasel ajal on tantristlik liikumine Eestis hoogustunud, populaarseid tantra jooga kursusi korraldab Moses, ka Marika Tamm ja on veel teisigi tegijaid. Pakume algaval hoojal igal kuul üle tantristliku veste.

XXI  SAJANDI  IDEE

Kunagi räägiti maailmavaate tähtsusest. Kuna rääkijad pidasid silmas  marksistlikku, materialistlikku maailmavaadet, siis on ehk isegi hea, et see sõnagi on ära unustatud, ent teisalt jällegi – mingi maailmavaade või eluvaade, mis on enda jaoks selgeks mõeldud ja teadvustatud, võiks inimsel ikka ju olla,. muidu on nii, et ollaks vaid juhuste tõmmata-lükata, millise hobi kütke keegi on sattunud, sellega ta tegeleb, sellele ta oma aja ja energia pühendab, kes  mõne hämmastavalt suurt süvenemist nõudva spordialaga, kes mõne lemmikloomaga või tiibeti budismi reeglite täpse järgmisega.. Enamus inimesi vajab ju raskuste  ületamisest tekkinud õnnetunnet. Eelmise sajandi suurtes sõdades oli asi lihtne: kui vallutasid jälle mõne nimetu kõrgendiku ja jäid ise seejuures enamvähem terveks –  rõõmu kui palju!

Õnneks tänapäeva maailmas selliseid üldiseid ja kõigile pealesurutud rõõmuallikaid pole. Tõdeme, et XX sajandi ideed olid koletislikud: fashismi-idee, kommunismi-idee.. Ent kuidas on XXI sajandi ideega? Kõige üldisemas mõttes võiks ju öelda: demokraatia, ela nagu tahad ja saad, kui vaid ei satu pahuksisse teiste samasuguse õigusega. Pole paha, kuid..  kas ei ole siis alust arvata, et XXI sajandil tekiks ka mõni laialdasemalt leviv liikumine, mis pakuks päris suurele hulgale inimestest häid võimalusi eneseteostuseks? Mina küll näen sellist võimalust milleski, mida võiks nimetada valgustatud hedonismiks. See võib sündida usulise ja seksuaalse alge liitumisel. Mõlema alge võimalused on vääritimõistmisest diskrediteeritud. Need kaks vääritimõistmist on järgmised:: usuelu on ja peabki olema raske, vaevaline, aeganõudev oma risti kandmine – ime siis, et enamus noorsoost on sellele selja pööranud ja ei huvitu!.. hedonismist jällegi arvatakse, et see on isekas, tühine, lõpuks ikkagi jätab tühjustunde (ja nii arvavad ka need, kelle sihiks elus ongi püüelda võimalikult rohkem naudinguid ja elamusi, mistõttu neil on raske näha neis naudinguis ja elamustes midagi ülevamat ja kõrgemat..) Kui need kaks on eraldi, siis vastab see kõik isegi tõele, kuid selles just ongi asi, et need kaks on vaja liita ja kõik saab korraga uueks! Selleks võib anda väga head ainet tantrabudism. Ärge kuulake laamsid, vaid vaadake jab-jum pilte ning kujusid ja teile saab selgeks: seksuaalsust on võimalik muuta nii peeneks ja ülevaks, et selle läbi saadakse valgustatuks. Kohe esimestele Euroopasse ja Ameerikasse saabunud laamadele oleks tulnud öelda, et me oleme küll huvitatud nende õpetuse põhisisu omaks võtmisest, kuid selleks peavad nad välja töötama meile sobiva vadzrajaana, mitte automaatselt jätkama siin kogu selle juraga, millega on harjunud. Tõsi, see oleks olnud neile, kes nad euroopalikku kultuuri ei tundunud, väga raske ülesanne, kuid need raskused oleksid tulnud ületada. Oli üks noor tiibtelane, kes  võinuks sellega suurepärasest hakkama saada, kuna oli omandanud Oxfordis  euroopaliku kõrghariduse – Tsögjam Trungpa, kuid kahjuks sai temast lakkekrants, suur ärpleja ja AIDS-i levitaja (kes isegi vaatamata sellele oli ometi ühtaegu ka suur vaimne õpetaja.) Dalai laamade hulgas on olnud väga sügavaid müstikuid, tantriste, kuid praegune on üksnes suur eetik. Kõik ta raamatud võiks kokku võtta ühte lausesse: olge mõnusad, olge kaastundlikud! Kui oleksin olnud ta viimase külaskäigu ajal Tallinnas, oleksin arvatavasti  läinud temaga kohtumisele Vabaduse väljakul, kuid maakodust kohalesõitu ei pidanud vajalikuks. Õhtul telerist vaatasin: laama iga natukese aja tagant naeru kõkitamas, tema kõrval helekollases särgis Grünberg, hirmus tähtis nägu peas.. Ei, see pole see, mida oleks vaja, jab jum piltidesse sisse minek annab võrreldamatult rohkem.

Vahel mind hämmastab, miks see nii õnnelik ja nii ilmne eneseteostuse võimalus – valgustatud meelus – on leidnud nii vähest tähelepanu, miks mina selle propageerijana olen leidnud nii vähest tähelepanu, olles eesti vaimsel maastikul täiesti marginaalne tegija, samas kui ma ju oma sõnumi olulisuselt olen  lausa üleeuroopalise tähtusega vaimne õpetaja, vähemalt vaimne ärgitaja. Miks on nii raske sattuda kellelgi sellele lainele, taibata: suurepärane usund, suurepärane hedonism: religioon ei pea olema vaevarikas ja tüütu, hedonism ei pea viima  küllastumisse ning tülpimusse – kui nad liituvad, saab kõik uueks, avanevad  uued võimalused.  Tuleb vaid ületada aastatuhandeid kestnud eelarvmused nagu ei sobiks vaimsus ja meelus kokku, nagu poleks õige neid liita. Kui ma ometi pakun võimalust nauditavaks usueluks ja ülemaiseks seksiks – miks see ei ärata huvi? Ainus vastus võib olla: ei usuta, et selline asi on võimalik ja nii ongi religioossus ja hedonism lahus ja omavahel vaenujalal – ühel pool lihasuretamine, teisel pool elupõletamine..

Kuigi see mõte tundub ehk esiotsa kummastav, või isegi lausa pöörane, võib juhtuda, et Euroopa edaspidine saatus ja hea käekäik sõltub sellest, kui jõuliselt õnnestub propageerida valgustatud hedonismi.