Vaimuvalgus nr 12

Tantristlikke vesteid 3

VAATAME  RINGI  KECHARA  PARADIISIS

Kechara paradiise võib olla palju, kuid peamine on Meeru mäel, kus Valdrijoogitar ja Naudingukeeris teevad ühtes oma mandalapraktikaid.

Vähe, kuid siiski üha rohkem leidub inglise keeles kõigi nende lõputute sissejuhatuste ja üldkäsitluste kõrval ka selliseid budismiraamatuid, millest annab midagi sisulisemat ja sügavamat välja lugeda. Üks niisuguseid on ka Shermey Khensur Lobsang Tharchini  Sublime Path to Kechara Paradise, mis õpetab, kuidas kujustada end Valdrijoogitariks, mida teevad tantras nii mehed kui naised. Mõnigi mees võib imestada: miks ma peaksin end naiseks kujustama? Aga mõelgem kas või Jungi anima ja animuse käsitlusele – ilmselt annab selline kujustamine teistsuguse energiatunnetuse, avardab oluliselt meie kogemust. Praktika ei kätke  mitte üksnes enda kujustamist Valdrijoogitariks, vaid ka mees- ja naiskuju vahel edasi-tagasi liikumist, kuni selleni, et tunnetatakse end ühtaegu mõlemana, ühtunud jumalustepaarina. Kujustamise käigud on päris konkreetsed: Valdrijoogitarist Naudingukeeriseks või vastupidi – kujutletakse, kuidas rinnad kaovad või tekivad, munasarjadest saavad munandid, erutist tõivet – või vastupidi. Muide pildil, kus Valdrijoogitar on üksi, sümboliseerib ta kepp, khatvanga, kaaslast, Naudingukeerist (Tshakrasamvarat). Valdrijoogitar võib igal hetkel oma khatvangast Rõõmukeerise esile manada ja temaga ühtesse astuda. Meesadept kujustab sedagi, kuidas ta Valdrijoogitarina astub ühtesse Naudingukeerisega ja genereerib ning tunnetab sel viisil lahutamatu õndsuse-tühjuse tarkust. Ühe lõigu võiks siia päris sõnasõnalt tõlkida:

Mees-jumaluse salajane organ kaob tühjusse, selle asemele ilmub valge HUNG silp, mis muundub viieharuliseks valgeks valdriks. Naisjumaluse salajane organ kaob tühjusse, selle asemele ilmub punane AH silp, mis muundub punaseks kolmeõileliseks lootoseks. Siis ilmub valge DYA silp, millest saab lootose valge õiesüda, mis sümboliseerib valget bodhitsittat (valgustatud meelt).Valge õiesüdame keskel on kollane DYA silp.  Su pea kohal astuvad jumal ja jumalanna ühtesse ning nende liitekohast valgub läbi su lagipea õndaslik bodhitsitta, mis valgub su kõritshakrasse, mispeale koged õndsust. Kui see valgub edasi su südamethakrasse, koged suurt õndsust, kui nabatshakrasse, siis erakordselt suurt õndsust, kui seksuaaltshakrasse ja jõuab seal pärlitippu, koged sisimat tarkust ja jõuad taas sügavamale lahutamatu naudingu ja tühjuse kogemuses.

Veidi hiljem:

Teil tuleks mõelda: „Ma olen tõeline Valdrijoogitar ja tõeline Naudingukeeris“ Ja tunda selle üle uhkust. Point on siin selles, et kujustate end ilmuvana kahe jumaluse kujul, kes on oma loomult budad ; mediteerite, et nad heidavad ühte soovist luua lahutamatut õndsuse-tühjuse tarkust. Teiseks suhtuge oma kõnesse kui mantrasse; need ei ole tavalised sõnad, vaid buda-daakini kõne. Keskenduge vaimus mantratele, mis  jagavad õnnistust jumaluste suguelundeile. Meelisklege järgmise mantra üle: Om shri mahas sukha vajra he he ru ru kam ah hung hung pet so ha.

Ja veel edasi:

Tarkuseinitsiatsioonis astub Valdrijoogitar ühtesse kõigi budadega, kes ilmuvad Naudingukeerise kujul ja seejärel, ühtes sinuga, annab sulle su liikme läbi energeetiliselt kõik selle, mis ta oli ise neist ühetest saanud. Tõstes selle nüüd ülespoole, nabatshakrasse, kogedes õndsust, , tõstes sealt ülespoole südametshakrasse, õndsust, mis on juba kaks korda nii suur. Sealt tõuseb õndsus üha kasvades kurgu ja viimaks ka kroontshakrasse. Igal pool kehas on närvid. Kui nüüd õndsus on tõusnud kroontshakrasse, levib ta närvikava mööda laiali kogu kehasse. Seda õndsust tunnetades  avaneb sulle võimalus jällegi sügavamalt tunnetada Tühjust. Seejärel on vaja suunata õndsus kogu kehast närvikava mööda tagasi kroontshakrasse.

Valge ja punane õndsusekeeris

Selle harjutuse tegemiseks tuleb kujustada kõigepealt keskkanal: noolevarrejämedune, sirge, kuid mitte jäikade, vaid väga pehmete tumeroosade seintega, mille läbi on kerge kujustada energia imendumist.

Keskendage tähelepanu keskkanali alumise otsa ümber vastupäeva keerlevale  valgest bodhitsittast õndsusekeerisele. Seejärel liikuge oma kujustuses keskkanalit mööda ülespoole ja pange selle ülemise otsa ümber kroontshakras samuti vastupäeva keerlema punane õndsusekeeris. Jätke ta sinna keerlema ja laskuge keskkanalis tagasi alumise, valge õndsusekeerise juurde. See keerleb nüüd vastupäeva väga kiiresti. Tõstke ta aeglaselt ja sujuvalt keskkamnalis ülespoole kuni südametshakrani, kujutledes, kuidas ta sel tõusuteel levitab igale poole kehasse oma õndsust. Jätke ta südametshakrasse pöörlema ja tõuske oma mõttega üles kroontsaharas keereleva punase õndsusekeerise juurde. Punane keeris hakkab laskuma. Kui ta on jõudnud südemtshakrasse, keerlevad punane ja valge ketas seal esialgu segunematult. Sel hetkel püüdke jõuda oma tühjusekogemuses jällegi sügavamale. Mõne aja möödudes sulavad punane ja valge keeris ühte ning muunduvad üheks roosaks keeriseks. Seejärel hakkab keeris vähenema ja sulab su südames tühjusse. Jää veel meelisklema lahutamatu õndsuse-tühjuse tarkuse üle.

Raamatu suurimaks väärtuseks on  see, kuidas ta kujutab joogi sisemaailma plastilisust – kui nõtkelt võib üks kujutlus teiseks üle minna, tekitades üha uusi naudingu ja valgustatuse ilminguid, mis kõik on suunatud Tühjuse-kogemuse avardumisele ja süvenemisele. Võtame või ohvriannid: neid on nii väliseid kui seesmisi. Võime annetada viirukit, puhast vett, lilli – välised annid on paratamatult piiratud meie materiaalsete võimalustega -, oma kujutluses võime annetada märksa suurejoonelisemalt: terveid maailmu, iseennast. Kui oleme kujustanud end jumaluseks, siis on igati kohane seegi, et teeme annetusi  issendale. Igas budistlikus templis pannakse hommikul altarile seitse kaussi puhast vett: 1. kätepesuvesi, 2.eluvesi, 3.kõikepuhastav vesi, 4. valguse vesi, 5.lillevesi, 6.kalliskivivesi, 7.tarkuse vesi.  Annetamise mõte peaks olema selge –  hea energia genereerimine. Kujustatakse koguni kuus ande jagavat jumalannat: vormi jumalanna Rupavadžri  hoiab enda ees peeglit, helijumalanna Shabdavadžri mängib lautot, lõhnajumalanna Ghandavadžri pakub safraniga lõhnastatud vett, maitsejumalanna Rasavadžri delikatesse, puudutuste jumalanna Sparshavadžri püha riiet, teadmistejumalanna Dharmadhatuvadzri dharma lätet. Kui need ohvriannid on üle antud, tuleb jumalannad tagasi kutsuda ja hajutada oma südamesse.

Salajast ohvriandi kirjeldab autor nii:

Ma pakun kauneid maagilisi kaaslannasid, saledaid ja säravaid, vilunuid 64 armukustis  - ja mõtestab seda lahti nii:

Salajaseks ohvrianniks kiirgad jälle oma südamest välja lootose, merikarbi, elevandi ja hirve tüüpi daakineid. Lootose tüüpi daakini on keskse buda Akshobja kaaslanna. Kõik need daakinid saavad kaaslannadeks sinu õpetuseliini laamadele. Sinu juurlaama kaaslannaks on Valdrijoogitar. Kõik daakinid, keda sa oma südamest välja kiirgasid, võtavad Valdrijoogitari kuju ja heidavad ühte sinu õpetuseliini laamadega, kes kanduvad sellest  ülemaisesse ekstaasi.

Valdrijoogitaril on kolm kuju: väline, seesmine ja salajane. Välises kujus elab Valdrijoogitar Kechara paradiisis, seesmine Valdrijoogitar on enamasti BAM silbis sinu südames,  salajane Valdrijoogitar on see lahutamatu naudingu ja tühjuse kogemus, milleni oled juba jõudnud.

Valdrijoogitar  (Vadžrajooginii)


Kujusta seitse daakinit, kes valmistavad nektarit ja pakuvad seda siis seitse korda juurlaamale buda Vadžradharmale. Seitse korda – see sümboliseerib buda seitset „keha“: 1) ülima õndsuse keha, mis on buda füüsiline keha, 2) keha, mis on ühtes kaaslannaga, 3) keha, mis on tulvil loomupärast suurt õndsust, 4) keha, millel puudub iseeneslik eksistents, 5) keha, mis on tulvi kaastunnet kõigi olendite vastu ja toimib nende hüvanguks, 6) keha, mis on alati olemas ja ei kuulu ei samsaarasse ega hinajaana mõistes nirvaanasse, 7) keha, mis kestab nii kaua kuni samsaara on tühjendatud kannatavatest olenditest.

Buda „kehasid“ kasutab ka meetod nimega „Kolme keha võtmine oma teeks“, mis kujutab endast surma kogemist buda tarksuekehana, bardo kogemist buda naudingukehana ja taassünni kogemist buda emanatsioonikehana; selle meditatsiooni eesmärgiks on puhastada kolm „tavalist“ elamust, mis meid kõiki ees ootavad: surm, vahelmine olu ja taassünd. Surmas ilmub ere valgus, kuid üsna lühikeseks ajaks; kui me seda kardame, hakkab ilmuma järjest tuhmimaid valgusi. Parim, mida võiksime, on kaasa minna ereda valgusega  või tõusta sellest Valdrijoogitarina.

Tiibeti kiri on valdavalt silpkiri, milles üks kirjamärk tähistab silpi. Tantras kasutatakse kirjamärke ka maagiliste sümbolitena. Näiteks kujustatakse: BAM silp suureneb üha, kuni täidab ilmaruumi ja kõik tema sisse jäänud elusolendid tunnetavad oma olemust lahutatamatu õndsuse ja tühjusena. Siis hakkab BAM taas kokku tõmbuma äärtelt sissepoole, kuni sellest on järele jäänud üsna väike BAM. Siis hakkab seegi ära sulama altpoolt üles, kuni on jäänud vaid nada-leegike ülal. Viimaks kaob seegi ning  olen saanud õndsuse ja tühjuse tarkusekehaks.

Tiibeti BAM-silp

Rinpoche selgitab selle kujustuse ka põhjalikumalt lahti:

BAM-silp, mille sisim loomus on lahutamatu õndsuse-tühjuse  tarkus, hakkab suurenema, lahustades ja tehes enda-loomuseliseks kõik, mida ta puudutab. Kõigepealt lahustab ta sinu keha  ja muundab su õndsuse-tühjuse lahutamatuks tarkuseks. Järgmiseks lahustab BAM silp kaks välist dharmalätet,  mille sees sa seisad Valdrijoogitarina. Kui kujustad kehamandalat, on seal kaks dharmalätete kogu; üks Vadžrajoogitari südames, mis sisaldab endas kõik kehamandala jumalused, ja teine, mis ümbritseb välist Vadžrajoogitari. BAM-silp jätkab oma kasvamist ja lahustab surnuaiad, vadzra-tarad  ja tuleringi, mis neid ümbritsesid ja moodustasid  Vadzrajoogitari mandala välimise serva. Samuti kujusta, et BAM lahustab maja, milles sa praegu  istud ja et seegi võtab BAMi kuju. Mida selgem ja sügavam on su tunnetus Tühjusest, seda parem. See ei tule korraga, esialgu võib Tõhjus olla sulle pelgalt üks sõna, kuid järkjärgult hakkad seda tunnetama sügavamalt.  Maja, milles sa istud, on tühjuse emanatsioon, ta tõeliseks olemuseks on Tühjus. Sa ise oled samuti oma tõelise olemuse, Tühjuse, emanastioon. Kujutle, kuidas linn, kus sa elad, su kodumaa ja kogu maailm muundub BAMiks. Lõpuks kujutle, et mitte ainult meie maailm, vaid kõik maailmad, kogu universum sulab ning sellest ei jää järele muud kui üks suur BAM, mille loomuseks on õnduse-tühjuse lahutamatu tarkus.  BAM suureneb universumi piirideni; kogu füüsiline universum ja selles olevad elusolendid omandavad õnduse ja tühjuse lahutamatu loomuse. Seda kõike tuleb aduda pideva protsessina. Samuti tuleb jõuda äratundmisele, et kogu universumis pole midagi muud kui sa ise, sinu keha ja vaim hiigelsuure BAM silbi kujul. Seejärel hakkab BAM oma servadest taas väiksemaks  kokku tõmbuma, kuni temast on jäänud üks väga väike BAM-silp. Ära mõtle sellest kui mingist eraldiolevast objektist enda ees; sa ei ole vaatleja, kes jälgib, kuidas BAM esmalt suureneb ja siis jälle väheneb, sa ise oled BAM-silp, mis avardub ja siis jälle väga väikeseks kokku tõmbub.

Kasulik on teadvustada endale, et on kolm tunnetustasandit; esimene kätkeb meeletmuljeid, kõike seda, mida me näeme, kuuleme jne ning seda võiks nimetada jämetasandiks, keskmisel tasandil on tunnetuse aluseks tunded: meeldivus, iha, aga ka ebameelidivad tunded nagu viha või ängistus, kõige peenemal tasandil tulevad mängu kujutlused, näiteks see, kui kujustame mandala.

Guhjasamadža süsteemis praktiseeritakse kehamandalat nii, et 32 kehaosa muundatakse jumalusteks, selline kehamandala on mõneti jämedakoeline, kui võrrelda sellega, mida õpetatakse Tshakrasamvara süsteemis. Meil on jämedaid, peenemaid ja väga peeneid kehaosi. Guhjasamadža kehamandala moodustub jämedakoelistest kehaosadest, Tshakrasamvara oma meie kehanärvide välimistest otstest, Valdrijoogitari kujutuses luuakse kehamandala meie keskkanali närvilõpmete seesmistest otest, mis muundatakse paljudeks erinevateks jumalusteks.

Naudingukeeris (Tshakrasamvara)


Kristlusestki teame, et usuline tee ei ole kuigivõrd reglementeeritud, vaid on just selline nagu ta kellelgi välja kukub: kui palju palveid, kui palju Piibli lugemist, kui palju elamusi vaimulike piltide ja kujudue vaatlemisest – siin ei ole ega saagi olla mingeid kindlaid reegleid; iseenesest kujuneb inimese viimasteks hingetõmmeteks  summa summaarum kõigest sellest, mida ta eelnenud elu jooksul on usueluliselt endasse talletanud. Nii on see kõigi usundite puhul ja ka sellise vaimsete huvidega inimese puhul, kes võtab vastu usulisi kogemusi  erievatest usunditest. Kuigi laamad püüavad meile sisendada, et vaimulik eneseteostus peab olema väga kindlapiiriline nagu ristsõnamõistatuse  või mõne teadusliku probleemi lahendamine, ei pruugi me neid selles osas tõsiselt võtta – läheb ikkagi nii nagu ma eelnevalt kirjeldasin.. kuigi Lobsang Tharchin näib pidevalt kaalutlevat, mida öelda, mida välja jätta. Sellest mõjub ta raamat kuidagi fragmentaarsena ja lugeda on raske. Aga isegi sellele vaatamata pakuvad need leheküljed  ideid, mille loov kasutamine peegeldub kindlasti kord meie usuelulises summa summarumis.

Raamatu esilehel on märge:

Kui soovite lugeda seda raamatut ja sellest õigesti aru saada, on tähtis, et oleksite enne saanud Valdrijoogitari pühitsuse pädevalt laamalt.

See ei ole just keeld: sa ei tohi lugeda!..Pigem midagi selles vaimus nagu ühe hotellitoa seinal silt:

Kui suitsetate voodis, võib juhtuda, et tuhk, mis hiljem ära koristatakse, osutub Teie omaks.

Aga  on selles osas juba  „edasi mindud“,  on ilmunud raamatuid, mida keeldutakse müümast neile, kes pole vastavaid pühitsusi saanud. Kui nüüd ka ise üht raamatut tellides selle kitsenduse vastu põrkusin, vihastasin üle hulga aja päris tõsiselt. No saame näha, kui tõhusaks selline keeld osutub: aga need inimesed, kes oma töö käigus  raamatutega kokku puutuvad – trükkimisest ladustamiseni – kas nemad ka peavad olema „pühitsetud“?.. Aga raamatukogud?.. ma arvan, varem või hiljem paneb keegi need raamatud täies mahus Netti üles – olekski hea ninanips isekatele keelajatele. Muide minul on nii Tshakrasamvara kui Valdrijoogitari ja ka Kalatshakra pühitsus.

Vaimuvalgus nr 11

Tantristlikke vesteid 2

SEKSUAALSUS   JA  MAAILMARELIGIOONID

Kuigi on üldlevinud arvamus, et usuelu, aga ka laiemalt vaimsus ei sobi seksiga kuidagi  kokku, pole see kaugeltki nii. Ka arvamus, et kõige halvemini on seksuaalsusse suhtunud ristiusk, kõige paremini aga budism, ei pea täies mõõdus paika. Budist Shantideva, kui ta nimetab inimkeha pasakotiks ja ironiseerib selle üle, et olles ise see, ometi himustad veel teist samasugust, on inimkeha mõnitamises ületanud kristlikke kirikuisasid, teisalt jälle on kristlikust traditsioonist, näiteks ühelt 17.sajandi inglise luuletajalt Thomas Trahemelt  meieni jõudnud üks imtlusväärne inimkehe ülistus.

Ka ühe ja sama religiooni piires võib kohata väga erinevat suhtumist, samas aga pole ühtki suurt maailmareligiooni, mis  seksuaalsust lihtsalt ignoreeriks – suhtumine võib olla omaksvõttev või järsult eitav, kuid külmalt mööda ei vaadata.

RISTIUSK

Seksuaalsuse kolmest funktsioonist – järglaste saamine, nauding  ja seksuaalsuse vaimsed ning maagilised võimalused,- tunnustatakse vaid esimest ja seda nii rõhutatult, et kui mehel ja naisel, kes on abielus ja siiralt soovivad last saada, tekib suguühtes ka mingil määral naudingut, siis nad ikkagi  on teinud pattu. Siit absurdne järeldus: võrratult parem on seksida ja seda mitte nautida, kui seksida ja seksi nautida. Seksuaalsed üleastumised jaotati kaheks, “loodusega kooskõlas olevad” ja “loomuvastased”. Viimased tõid muidugi kaasa palju rängema karistuse. Nii tuli välja, et liiderlikkus, abielurikkumine, aga isegi vägistamine on väiksemad süüteod kui onanism või homoseksuaalsus, sest viimaste puhul on välistatud seksi  “loomulik” eesmärk. Tänapäeval on kristlaste vaated selles osas küll avardunud – ei tehta sellest enam numbrit, kui abikaasad saavad seksist ka naudingut, seda võidakse isegi ülistada, kuid rangelt peetakse silmas ikkagi seda, et see kõik sünniks monogaamses abielus.  kõik kisub ikka sinnapoole, et seksi ainus loomulik ja lubatav funktsioon on järglaste saamine. Paulus VI Humanae Vitast loeme ikkagi, et iga seksuaalsuseavaldus peab olema avatud elu edasikandmisele.

HINDUISM

Hinduism on kui Ganges, mis voolab vabalt ja sundimatult, jagunedes oma deltas loendamatuteks harudeks. Ganges pole lihtsalt jõgi, vaid mütoloogia, eluvaade – Ganges ongi hinduism. Kunagi olevat see püha jõgi voolanud mitte maa peal, vaid taevas, siis aga saavutanud kuningas Bhagiratha oma vaimse eneseteostusega  selle, et Šiva nõustunud Gangese maa peale laskma. Jumalad kahtlesid: kas maapind peab üldse vastu. Otsustati siis, et Gangese vood laskuvad kõigepealt Šiva juustele. Niipea kui jumalanna Ganges Šiva pähe laskus, ta armus ja nad abiellusid. Kummatigi lubas Šiva ühel miljondikul pühast jõest maapinnale laskuda. Miljonid hindud palvetavad ja kümblevad iga pave Gangeses, uskudes et jõgi on jumalanna  veeldunud kujul. Šiva ja Gangese liit sümboliseerib tule ja vee, seksuaalsuse ja vaimsuse ühtsust.  See mõte kumab läbi ka iga hindu unistusest saada kord laibana põletatud Gangese kaldal ja ühineda oma tuhas veevoogudega. Meie kehas on seesmine tuli, mida inimene kogeb ihana ja see vastab tulele välismaailmas. Sama lugu on seksuaalsete vedelikega kehas – need vastavad veele välisilmas ja ühtaegu on nii tuli kui vesi jumalike vägede kehastued. Seksuaalsust ja vaimsust ei kogeda  eraldatud nähtustena, vaid ühe ja sama tule väljendusviisidena. Selline omaksvõttev ja loomulik suhtumine iseloomustab  hindu seksuaalsusetunnetust. Ent teisalt jälle – hinduismis on esindatud kõikvõimalikud suhtumised. Õnneks need ei võitle omavahel, vaid pakuvad end välja erinevate võimalustena. Šivat palveletakse ta suguti, linga, kujul. Selle kohta on ka mitmeid müütilisi põhjendusi. Brahma ja Višnu olid kord ürguniversumis vaielnud, kumb neist on annud loova alge. Korraga ilmunud nende kõrvale hiigellinga, mille algust ega lõppu ei suutnud leida ei Brahma ega Višnu – üks kiirustas otsingus ühele, teine teisele poole. Korraga ilmus lingast naerev Šiva. Nii oli ilmne, et just tema on kõige algpõhjus ja looja.

Krišnaismis, mis india külaühiskonnas väga populaarne, on usundi tuumaks jumal Krishna armumäng, liila, karjatüdrukutega. Kusjuures on täiesti inimese enda asi, kas ta püüab seda jäljendada tegelikkuses oma armastatuga – saada kahekesi jumalikuks paariks,- või kujustab oma kehas nii Krisna kui Radha ja naudib kujutluses nende armurõõme. Hinduisti võiks kujutleda mõnusa jutuvestjana, kes pajatab, mis parajasti pähe tuleb, kui ta aga kuuleb, et teine kõrval räägib hoopis midagi mud, ei torma talle kätega kallale, vaid üksnes naeratab salapäraselt, andes vaid  mõista, et tegelikult teab tema salajasist asjust ikka midagi rohkemat kui teine..

6.sajandil kerkis kõikjal üle India esile naisi, kes olid avastanud seksuaalsuses peituvad maagilismüstilised võimalused, olid tulnud selle peale, et seksi kaudu võib vaimselt üleneda. Öövarjus heitsid nad meestega ühte templite kõige salajasemates siseruumides ning kandusid ühtes olles ekstaasi. Nii lisandusid  hindusimi tantristlikud õpetused. Midagi lausa enneolematut see ju polnud. Ka nii iidses tekstis nagu Brihadaranjaka upanishaad, samastatatakse suguühet ohvritalitusega: naise niuded on ohvrialtar, karvad ohvritulle heidetav hein, nahk somapress (soma oli hindude püha, seisundisse viiv jook, mis  pole midagi mud kui punase kärbseseene leotis), vulva huuled on tulellegid, sperma tulle heidetav ohvriõli; kes suhtub suguühtesse selliselt, saab sellest sama pälvimuse, mille annab traditsiooniline ohvritalitus.   Seksuaalset temaatikat on hinduism tulvil ja vahel ilmneb seda päris ootamatutes seostes, näiteks legendis sellest, kuidas Shiva oma surnud naise kehaga hullunult ringi tormas; kuhu mõni surnukeha tükk langes, sinna temple püsitati, kõige püham temple sai Kamaakhjasse Assamis, kuhu oli langenud Siita joni.

BUDISM

Algne budism ületas kõige maise põlgamises isegi ristiusu: perekonna loomine oli haudade täitmisele asumine (mis on ju muidugi  tõsi!) ja inimene - pasakott..  Rääkimata sellest, et noorus ja isegi elu on üürike.. Tegelikult on siin võimalikud kaks täiesti erinevat suhtumisviisi: võib ju ka tunda, et õnnehetke lühidus teeb selle mitte tühiseks, vaid eriti väärtuslikuks. Ka võiks end lohutada sellega, et uus elu ja noorus tuleb jälle. Kuid budalased olid kõiges maises nii pettunud, et ei soovinudki uut elu, vaid tahtsid taassündide ahelast üldse välja jõuda ning olid selle nimel valmis alluma loendamatutele reeglitele – käske ja keelde oli palju rohkem kui keskaegseis euroopa kloostrites , ikka  mis kell sa pead midagi tegema ja mida ei tohi!.. – lootuses, et nii jõutakse selle elu lõpul eesmärgile  natuke lähemale. Seda, et kohe selles elus või selle järel võib nirvaanasse  jõuda, isegi ei loodetud, lepiti sellega, et elusid on veel ees nii palju kui puu ladvas lehti, kuid kui usinalt kõiki reegeleid täita, oled elu lõpul oma suurele eesmärgile jälle pisut lähemale saanud. Sellist pasakoti-budismi jagus üle tuhande aasta ja tänapäevalgi võib seda näha Shri Lankal, Birmas, Tais  ja mujal Indo-Hiina maades. Üheaegselt sellega, kui hinduismis võttis kuju tantristlik liikumine, tekkis see ka budismis.  Tantrabudistid väitsid, et kasutatades tõhusaid tehnikaid, eriti aga sekuaalseid praktikaid, on võimalik nirvaanasse jõuda isegi juba selle elu jooksul. Ka kinnitasid nad, et  see, mida nemad räägivad, on samuti Buda õpetus, ainult et ta õpetas seda salaja oma kõige mõistmisvõimelisematele õpilastele. Siin on ilmselt tegemist mütoloogilise mõtlemisega, mille puhul pole tähtis see, kas asi tegelikult nii oli, vaid see, et nii mõtlemine aitab  meil edasi liikuda soovitud suunas. Tulemuseks oli igatahes inimkonna kõige rafineerituma vaimse õpetuse kujunemine (kulmineerus see hiljem Tiibetis), mis oli ühtlasi ka kõige rafineeritum seksuaalne õpetus. Kui vaadata tiibeti kloostrites jab-jum pilte (neist ei taha laama midagi rääkida, ehk ta muidu küll võibolla üsna paljusõnaliselt oma kloostrit tutvustab, ka on need pildid vahel spetsiaalse eesriidega kaetud), siis tekib mõte, et vadžrajaana on tegelikult superhedonism. Muidugi on , eks nende põhipostulaatki räägib naudingu ja tarkuse ühtesulatamisest. Nad on seksuaalsusest arendanud midagi nii peent ja ülemaist, et selle nimetamine  seksuaalsuseks mõjub neile juba kohatuna. Kui hinajaanas on selgelt eelistatum mehena sündimine – ka nunnad loevad oma esmaseks eesmärgiks sündida järgmises elus mehena -, siis vadzrajaanas on pigem isegi vastupidi, naiste võimalusi valgustauks saada leotakse paremaiks. Seda on väitnud näiteks Padmasambhava, keda tiibetlased peavad lausa teiseks Budaks, tema vaimulikku kaaslannat Jeshe Tsjogelit  aga naisbudaks.. Usuti, et bodhisattvad Samantabhadra ja Avalokitsehvara sünnivad vahel kaunite naiste kujul, kes on suutelised andma oma peene energeetika läbi meestele armuühtes valgustuselamuse. Hiinas oli kord väga populaarne legend Liidetud Kontidega Bodhisattvast. Külla ilmus üks välismaalasenägu kaunis neid, kes oli nõus ühte heitma iga mehega, kes seda vaid soovis ja iga mees, kes oli temaga voodit jaganud, polnud pärast enam endine. Kui see neiu 24-aastaselt suri, ilmus kaugelt kohale üks Kesk-Aasia munk ning pidas neiu haual teenistuse. Kui külaelanikud temalt küsisid, miks ta seda teeb, vastas munk:

- See tüdruk oli Liidetud Luudega Bodhisattva. Kui haud aastaid hiljem lahti kaevati, nähti, et luustiku luud olid tõesti kenasti koos.

Jaapanis võtsid lõbutüdrukud endlae tihti nimeks Väike Kaastunde Jumalanna ja tegid rohkeid annetusi zen-kloostritele ning hiljem, kui olid oma ameti pidamiseks juba liiga vanad, läksid samasse nunnaks.

Pasakoti-kujund on vadžrajaanas tähelepanu väärival viisil teisenenud. See tuleb selgelt ilmsiks ühest vägevast kujustusest, mille toob ära Herbert Günther oma raamatus The Creative Vision:

Kujustage iseeneslikult tekkinud suurt kolbakausikujulist nõu, milles on viit liiki liha ja viit sorti nektarit: kolbakausi sisu on asetatud nii, et keskel on inimliha ja sitt, ida pool pulli liha ja sperma, lõunas koeraliha ja ajud,  läänes hobuse liha ja ila ning põhjas elevandi liha ja kusi. Kirjeldatud järjekorras muundub kolbakausi sisu rituaalühtes jumalaiks ja jumalannadeks.

Selles kujustuses on nüüd “pasal” juba hoopis teine tähendus kui oli Šantideval.

Olgu siin tantristliku kujustuse näiteks veel üks väike lõik “Vadzrajoogitari tantrast”:

Meesjumaluse lingam kaob tühjusse, selle asemele ilmub valge Hung-silp, mis muundub viieotsaliseks valgeks vadzraks. Siis ilmub punane Bya-silp, millest saab punane kalliskivi, mille tervikku märgistab kollane By kaob tühjusse, selle asemele ilmub punane Ah-silp, mis muundub kolmeõileliseks lootoseks. 

Ja veel üks näide kaemustest, mida Jeshe Tsogjel koges ühtes Padmasambhavaga:

Punases paradiisis niudetshakras  kuuekümne ühel Puhtal Maal, kus kuuskümmend üks Herukat on ühtes oma kaaslannadega, ümbritsetud sadadest tuhandetest samsugustest, nende keskel peamine punane Heruka oma kaaslannaga, kelle loomupärast rõõmu tulvil enesetundesse ma sain pühitsuse. Samal hetkel langesid minust ära kõik emotsionaalsed klammerdumised, tegude ja vastutegude ajendid, ma saavutasin vaate sisimasse puhtusse ja sain võime avaldada head mõju kõiksusele. Nii sain nimeks Piiritu Teadvelolu Tsogjel.

Vadžrajaanas on sihiks saavutada tunnetus: Tarkus ja Nauding sulavad Tühjusse. Seega siis ülim eesmärk on Tühjuse kogemine. Kuid sellele peab kaasnema armastus ja kaastunne kõigi olendite vastu:

Kes adub Tühjust, kuid kelles pole kaastunnet,

see ei saavuta ülimat sihti;

kes aga keskendub üksnes kaastundele,

see takerdub samsaarasse.

                                       (Dohakoša)

Vadžrajaana maailmapilt ühildub üllataval kombel tänapäeva kvantfüüsikaga: kõik, isegi tahked asjad, on energia avaldusmiskujud, maailm sellisena nagu me seda näeme, on aga vaid meie meelemuljete kogum, mille taga pole midagi tegelikku ega püsikindlat. Kogu maailm on virtuaalne. Miks siis mitte luua endale meeldivam maailm! Keskseks selles loomingus on kujutlus jumalast ja jumalannast kui peenemast, ülevamast energiatasandist ja jumala ning jumalanna suguühtest kui kõrgeimast inimesele kujuteldavast naudingust.  Üks eriline tegelane on vadžrajaanas Vadžrajooginii, Vadžrajoogitar, eriti väeline naisenergia kehastus. Piltidel kujutatakse teda tulipunase kehage kauni kirgliku alasti naisena, kes kannab vaid luuripatsitest seelikut. Ta ülestõstetud käes olevast kolbakausist, pole hästi aru saada, kas see on täis verd või tuld, igatahes midagi, mida ta võtab end ümbritsevast tuleringist. Üks tantrabudistide lemmikpraktikaid – nii meestel kui naistel – on kujustada end Vadžrajoogitariks. Õhtul magama heites tuleb kujutleda end Vadžrajoogitarina, hommikul ärgates samuti: silmi pestes kujutle, et teed seda Vadžrajoogitarina, süües – et sööd Vadžrajoogitarina. Kõiges selles aitavad kaasa mantrad; neid on palju, pikki ja keerukaid, aga ka ühesilbilisi nagu  HUNG või BAM. On otse hämmastav, millise kergusega ilmub vadžrajaanalase teadvuses tühjusest lootos, sellele kuu ja päikeseketas, püha silp või rituaalühtes jumalik paar – kõik see oleks nagu vaimusilmas nähtav multifilm. Mandala-sõna toob meelde harmooniat kiirgava ringikujulise värvilist kribu-krabu täis pildi, ent mandala on ka jumaluse palee, samuti kasutatatakse sõna keha-mandala. Kui üks tiibeti õpetlane valmistus pikaks ja vaevarikkaks reisiks Indiasse, et külastada seal 24 suurt pühapaika, palusid ta õpilased, kes ei tahtnud temast nii pikaks ajaks ilma jääda, et ta ei läheks, veendes teda, et need 24 pühapaika võib leida  ka oma kehas, millega õpetaja nõustus. Vaat siis, mis kõik võib leiduda inimkehas, tuleb tahtmine hüüda pasakoti-budistidele.. Imetlusest inimkeha ees on kantud ka õpetus tõekoehast, naudingukehast ja kiirguskehast, mis vastab meile juba tuttavama käsitusega aurast: meie keha ei piirdu füüsilise keha piiridega, ulatume oma kiirgusesega märksa kaugemalegi. Kui viibime tõekehas, näevad meid vaid teised budad, kui naudingukehas, siis ka bodhisattvad, et aga olla kasulik kõigile olenditele, peame võtma kiirguskeha. Siin ilmneb ka üks kõrgeltarenenud hedonismile iseloomulik joon: kaugel sellest, et tunda kadedust, meile meeldib see, kui teistelgi läheb hästi, me naudime sedagi. Just nii tuleb mõista bodhisattvatõotuse seda osa, mis kätkeb kõigi olendite aitamist valgustatuse poole.   

               Vadzrajoogitar
           
Tantra vabastab meid meie meelte poolt loodud maailma tõsiselt võtmise sundusest, aitab luua selle asemele maailma, mis aitab meid märksa enam  peamise sihi, valgustatuks saamise poole. Noore tudengina Uku Masingut külastatdes jäi mulle mõistatuslikuks üks ta mõtteavaldus, mis kõlas umbes selliselt: “Inimene ei peaks sugugi nii palju vaeva nägema kõige selle kätte saamiseks, mida ta ihaldab, need asjad on saavutatavad palju kergemini.” Ma ei mõistnud, mida ta sellega öelda tahtis ja vast ei mäletaksi neid sõnu, kui ta oleks öelnud seda vaid ühel korral. Aga ta kordas seda mõtet mitut puhku. Ju oli mind vaadates nii ilmne, et noormees kulutab parajasti suure osa oma energiast ja ajast armueluliste raskuste võitmisele.. Küllap pidas Masing silmas midagi sellist nagu Tsonghapa, kui see ütles, et üks tegelik suguühe on küll vajalik südametshakra kuuekordse sõlme avamiseks, kuid hiljem on siis juba võimalik kanduda energeetiliselt tagasi kord omandatud kogemusse..

Hinajaana ja vadzrajaana vahel haigutab kuristik. Vadzrajaanalsed kinnitavad, et  peavad heaks ja õigeks ka kõike seda, mida õpetab hinajaana, kuid kohe kerkib küsimus: miks nad siis ei täida neid ja neid reegelid, eksivad päevas mitusada korda kõige selle vastu, mis kehtestatud?.. Küll aga tuleb budalaste auks öelda, et ususõjad on neile tundmatud, kunagi pole hainjaanalaste vägi marssinud vadzrajaanalaste vastu, pole mõeldud nagu Euroopas, et hugenotid on vaja maha nottida.

Maailmareligiooni staatusse on budism tõusnud tänu vadzrajaanale ja zenile, hinajaana kui ilus, aga igav, pole saavutanud Läänes suuremat kõlapinda.

TAOISM

Hiinas on väga hinnatud pikaealisust, ideaaliks on lausa surematus. Aegajalt saabub teateid mõnest kaheksasaja-aastasest mehest.. (Jälle mütoloogiline mõtlemine muidugi.) Esmalt püüti valmistada elueliksiiri mitmesugustest ainetest, kuna aga õnnetul kombel lisati ka elavhõbedat, tina ja väävlit, siis eluea pikenemise asemel lühenes see nii mõnelgi targal ja keisril. Lõpuks taibati, et midagi ei klapi ja hakati otsima elueliksiiri valmistamise võimalusi inimese kehasiseste energiate abil, mis osutus juba märksa perpektiivikamaks, võib öelda isegi geniaalseks lahenduseks, mille läbi arendati edasi kogu inimkonna teadmisi bioenergeetikast. Kaardistati akupuntuuripunktid, mis paiknevad energiameridiaanidel otsekui pärlid pärlikees.

Taoistliku mõtteviisi kohaselt jaguneb kõik mehelikuks ja naiselikuks algeks, jangiks ja jiniks, mees ja naine on vaid osake sellest üldisest tervikust.  Kuid jangis on alati ka jinni ja vastupidi, mis teeb nii mehele kui naisele võimalikuks leida oma kehas ka vastassugupoole põhiolemus, kujundada endas energeetilise kogumina taevalik armastajapaar ja nautida nende ühet. Kuid, nagu öeldud, taoisti teadvuses jaguneb kõik mehelikuks ja naiselikuks algeks: taevas, pave, päike, tuli, valgus, magi, torn on jang, maa, öö, kuu, org, vesi on aga jin. Tuli on jang, kui küünlatules on siiski rohkem jinni kui päikeses, ja laine on rohkem jang kui nutupisar. Taoist taotleb kõiges jangi ja jini harmooniat ja seksuaalsuseski eelistatakse näha sugudevahelist harmooniat, mitte võitlust. Seepärast on hiina mõttelaadile täiesti võõras ka keha ja vaimu vastandamine, kõike tajutakse ühe tervikuna vastastikuses koosmõjus, kusjuures mees ja naine on ka lihtsalt ühed jangi ja jini avaldumisvormid, osake kosmilisest harmooniast. Süda esindab tuld inimeses, suguelundid vee-elementi ja erootilise erutuse kasvu tunnetatakse päikese tõusmisena, koiduna. On ka õpetusi selle kohta, kuidas mees või naine võib suguühtes oma partneri elujõust tühjaks imeda, kuid valdavad on siiski õpetused, kuidas vastatsikku oma energiat, ki-d, tugevdada: kui mees on seemnepurske näol ära kasutanud oma jangi, ilma et oleks omastanud naisest küllaldaselt jinni, saavad talle osaks terviseprobleemid. Muistsed hiina seksiõpikud rõhutavad naise naudingu tähtsust: alles siis, kui naine on piisavalt erutunud, saavad tõelised bioenergiamängud alata: vulva on kolle või ahi, milles saab hakata “rohtusid” valmistama. Hiinlastel on muide ka väga rafineeritud seksuaalmeditsiin. (Mitte selles mõttes, et ravitakse väga hästi suguhaigusi, vaid teatud kindlaid seksuaalseid toiminguid kasutatakse paljude haiguste raviks.) Üks hiina lemmikkangelasi on müütiline Kollane Keiser, kes olnud ühtes 1200 naisega ja saavutanud seeläbi surematuse. Ka naiste hulgas on surematuid, nende hulgas mõned naised, kes olid Kollasele Keisrile armuasjus õpetajateks. Üks hiina vanasõna ütleb, et kui mehel on armuasjust õige arusaam, võib ta olla ühtes paljude naistega ja ta tervis ainult võidab sellest, kui tal seda aga pole, siis on  ka ühest naisest küllalt, et teda hauda viia. Taoismis on kaks erinevat seksuaalpraktikat, esimest nimetatakse magamistoa kunstiks, teist aga jinni ja jangi kahekesi arendamiseks. Kui võrrelda Indiaga, siis esimene on “Kaama suutra”, teine tantra või meie kolmikjaotuse järgi on esimene naudingule, teine aga müstilisvaimsete eesmärkide saavutamisele suunatud seksuaalsus. Tangi ajastu taoistlik filosoof Li Dongxuan on öelnud:

Kümnest tuhandest, mis Taevas loonud, on inimene kõige imepärasem.kõigest sellest, mis teeb inimest õnnelikuks ei ole aga miski muu võrreldav suguühtega. Selles on kõik paika seatud Taeva poolt ja võtab kuju Maa järgi, see reguleerib jinni ja valitseb jangi.

Taoistide sihiks on elu tulvil rõõmu, õnne ja head tervist. Miski seksuaalsusse puutuv ei ole Hiinas kunagi seostunud patu või moraalsete süümepiinadega.

ISLAM

Prohveti eluloo järgi oleks võinud arvata, et uuest usust kujuneb hõrk erootiline religion - kui mõelda, et viimased ilmutused sai Muhamed oma viimase naise, noorukese Aisha embustes! - kuid paraku nii  ei läinud ja kui lugeda Koraani on ka selge, et ei võinudki minna. Tõsi, ühest kohast Koraanis võib välja lugeda seda, et paradiisis on – erinevalt kristlaste paradiisist – õigetele ette nähtud ka seksuaalseid lõbustusi, kuid seda mainitakse vaid ühes kohas ja õige põgusalt, üldiselt kütab muhameedlaste pühakiri üles fanaatilist võitlusvaimu ja kinnitusi Jumalale: sinu vaenlased on ka minu vaenlased ja  vastupidi! Kes aga on vaenlased – eks ikka need, kelle karjamaad ja pudulojuseid õigeusklik endale himustab. Koraan lubab pidada nelja naist. Muhamedil endal oli neid vähemalt viisteist, mitte küll kõik samaaegselt. Prohveti naiste hulgas oli leski, sõjavange, mõned naised tulid ise Muhamedi juurde ja tegid abieluettepaneku. Ainus, kes jõudis ta voodisse neitsina, oli Aisha, kellega prohvet abieluus, kui tüdruk oli kuueaastane. (Seksuaalsuhete algus üheksa-aastaselt.) Intelligentsest Aishast sai prohveti lemmiknaine ja truu kaasvõitleja, kes võitles islami eest isegi lahingus kõrvuti meestega.

Islamis pole seks patt ja sellega seotud karmid keelud on pigem omandiõiguslikud ning privaatsust tagavad. Normist kõrvalekaldumisi ei sallita, mehelik naine ja naiselik mees ei leia islamimaailmas  asu.  Araablaste kõige kuulsam armukunstiõpik, Shaikh Nafzavi “Lõhnav aed” algab sõnadega: “Tänu Allahile, et asetas mehe suurima naudingu naise kehasse ja naise suurima naudingu mehesse.”

Klass omaette on islami müstikud, sufid. Nad moodustavad vaid väikese osa kõigist islamiusulistest, kuid on andnud inimkonna kultuurivaramusse palju, eriti oma ilusa armastuluulega Kohe meenub jälle Hafizi õhkamine, kui ülev on palveleda Jumalat ta kõige ilusamas kujus, kaunis naises. Araablaste peen lembelüürika andis algtõuke ka trubaduuride kultuuri kujunemisele Euroopas.

UUSPAGANLUS

Mõtlesin tükk aega, mis oleks õige pealkiri, kuid paremat ei leidnud. Tahan siin käsitleda neid vaimseid liikumisi, mis alates möödunud sajandi viiekümnendaist aastaist on visalt levinud nii Ameerikas kui Euroopa maades ja mille üheks oluliseks tunnusjoonesks on püüd taaselustada Põhja-Euroopa kristluse-eelset usundit. Inglise keeles kasutatakse üsna laialdaselt nende kohta nimetust vicca, kuid eesti “nõidus” on märksa kitsam mõiste, eestlase suhtumine on liig pragmaatiline – ikka tahetakse midagi saada, kui mitte tervenemist mõnest haigusest, siis midagi lausa maeteriaalset.. Tänapäeva vicca-traditsioonis tahetakse pigem elamusi, religioossesse gruppi kuulumise tunnet, eelkõige aga taas kogeda seda, mida ilmselt vanad eestlased läbi elasid oma suvisel pööripäevapidustusel Ebavere mäel, kus pühade riituste hulka kuulus ka seksuaalvahekord, millest on jäänud ilus luulekujund – sõnajalaõie leidmine.

“Uuspaganaid” on väga erinevaid, kuid mingeid tüüpilisi jooni saab siiski välja tuua. Ollakse looduslähedased. Riitusi korraldatakse nii selleks sisustatud ruumides kui ka vabas looduses. Erilist tähistamist leiavad pööripäevad. Austatakse jumalannat, see on vastuvõetav nii naistele kui ka meestele,  tihti ongi seltskonnas eestvedajaks preestritar. ( On kostunud nurinat, et kui preestritar “ ei või enam esindada jumlanna ilu”, peaks ta tagasi astuma.) Peetakse lugu ka sokusarvedega jumalusest Paanist. . Seksuaalsus on “”worshipful physical activity”. Eesti keeles pole täpset vastet inglise sõnale “worship”. See on midagi ülistamise ja palvelemise vahepealset ja inglise keeles antud kontekstis üsna sobiv ja täpne väljend.

Mõneti on uuspaganlus lähedane uusajastu-tantrale, ka “uuspaganad” kasutavad meeleldi tshakra mõistet ja see jumalannade ning jumalate nimistus, mis leidub Sirona Knighti raamatu Love, Sex and Magick taga, on muljetavaldav, seal on üles loetud kogu maailma jumalad-jumalannad, kellel on vähem või rohkem erootilist värvingut. 

Mehelikkust sümboliseerivad esemed (kristall, võlukepike jt.) tuleb asetada altaril paremale, naiselikkuse sümbolid (merekarp, karakas, lilled) vasakule. Seksuaalmaagia riituse on Knight jaganud 9. järguks:

1. Teadvusta endale väga selgelt, mida soovid seksuaalmaagia abil saavutada. See peaks olema midagi sellist, mille saavutamist sa tõesti väga soovid. Kui teed maagilise riituse koos partneriga, arutage omavahel kõik hästi läbi.
2. Loo sümboolne kujutlus sellest, midas soovid, samuti pane see kirja. Näiteks kui soovid armuelu rikkamaks muuta; “Meie suhe saab iga päevaga kirkamaks ja sügavamaks.”
3. Loo üherealine loits, mantra või laul, aseta see altarile.
4. Joonista sümboolne kujutis oma soovist ja aseta see altarile.
5. Ela täiel määral sisse oma soovi, näe, kuule, maitse, nuusuta ja hooma seda intuitiivselt.
6. Eruta end peaaegu orgasmini; pole oluline, mil viisil sa seda teed, üksinda või partneriga.
7. Keskendu oma soovile orgasmieelses seisundis. Eruta end peaaegu orgasmini vähemalt kolm korda (klassikaline arv on üheksa).
8. Muuda kõik oma sooviga seostuv nii elavaks ja reaalseks kui võimalik. Kui siis viimaks orgasmi paiskud, haara oma soov kaasa, saa ise selleks, tunneta selle täitumist.
9. Vaata oma partnerile silma (kui teed riitust koos partneriga) ja suuna oma kehas vallandunud energiavood  kujutluspilti oma soovi täitumisest, suunamiseks kasuta ka hingamist ja kõik intensiivistub sajakordseks.

Seksuaalmaagia harrastamiseks on oluline ka aeg, soodsad on selleks tähtpäevad, sünnipäevad, aga ka täiskuu aeg, “pimeda” kuu aeg seevastu ei ole sobiv. Täiskuuriituseks on Knight samuti välja töötanud oma järgud:

1. Sea korda altar, soovitavalt sellises kohas, kuhu võiksid langeda kuukiired. Aseta altarile küünlad, viirukipulki. Altar võib olla ka toas akna läheduses või - veel parem -, väljas aias.
2. Kujutle, et hingad endasse kuuvalgust.
3. Riietuge lahti meelalt ja aeglaselt. Nii mees kui naine hõõruvad   käsi vastamisi, et äratada neis energia. Siis kastavad nad sõrmeotsa aroomiõlisse ja vajutavad sellega olulistele punktidele teineteise kehal, kindlasti ka kolmandale silmale.
4. Mees ja naine kutsuvad endisse kuujumalanna ja tema väe, tunnetades sidet jumalanna, kuu ja endi vahel, tõstes selleks käed kuu poole.
5. Seistes vastamisi annab mees naisele viiekordse pühitsuse: õnnistatud olgu su jalad, mis tõid su siia! (kummardub ja suudleb naise jalgu.) õnnistatud olgu su põlved, mis põlvitavad meie altaril. (suudleb neid). Õnnistatud olgu su vulva, ilma milleta  poleks meidki (suudleb veenusekinku) õnnistatud olgu su rinnad, ilu ja armsuse sümbolid. Õnnistatud olgu su huuled, mis on lausunud püha armastuse sõnu.
6. Naine annab mehele viiekordse pühitsuse: Õnnistatud olgu su jalad, mis tõid su siia (suudleb mehe jalgu). Õnnistatud olgu su põlved, mis põlvitavad meie altari ees (suudleb) Õnnistatud olgu su mehelikkus, ilma milleta  poleks meidki (suudleb fallost). Õnnistatud olgu su rind, rahu ja turvalisuse sümbol (suudleb). Õnnistatud olgu su huuled, mis on lausunud püha armastuse sõnu.
7. Tunnetage, kuidas kuuvalgus voogab teisse, neelake seda, tundke, kuidas teie partner muundub kuuks.
8. Mees kastab sõrme aroomiõlisse ja puudutab sellega naise vasakut rinda, paremat rinda, veenusekinku ja vasakut rinda, öeldes: “Ma kutsun selles armsas naises esile Kuu Jumalanna väe.”  Siis tupsutab mees aroomiõli oma peopesadesse ja silitab naist üle kogu keha, jalgadeni jõudes laskub põlvili. Seejärel teostab naine mehega sama rituaali, öeldes: “Ma kutsun selles armsas mehes esile Kuu Jumalanna väe.” Järgnevad embused ja suguühe.

Oma rituaal on uuspaganatel välja töötatud isegi veiniõhtuks:

Mees avab pudeli ja naine valab karika täis ning ulatab selle kahel käel mehele. Mees kastab oma rituaalse  maaginoa või võlukepikese otsapidi karikasse ja tõstab siis karika põhja ning seejärel ida, lõuna ja lane suunas üles ning joob  karikast sõõmu ja ulatab karika naisele, öeldes: “Täiuslik armastus ja rahu.” Ka naine joob ja vastab samade sõnadega: “Täiuslik armastus ja rahu.”  Kui karikas on tühjaks saanud, asetatakse see altarile ja naine täidab selle uuesti ning piserdab veidi veini mehe fallosele, mees aga  naise rindadele, kõhule ja niudeile. Naine asetab käed kummalegi poole vulvat, hoides seda avali, mees juhib kõvastunud liikme naise käte vahele ja temasse. Mõlemad keskenduvad naudingulise energia lainete tunnetamisele, mis üha võimenduvad ja voogavad suguelundeist laiali kõikjale kehas.

Tunduvalt  rohkem kui uuspaganaid, on tänapäeva maailmas inimesi, kes tunnevad elavat huvi vaimsete asjade vastu, võtavad siit ja sealt, kogu inimkonna religioossest traditsioonist, neil on – tihti küll üsna ebamäärane ja selgemalt teadvustamata – lootus valgustatuks saada. Nad mediteerivad, harrastavad joogat, vahel käivad ka kirikuis, kuid pühakodade rolli täidavad nende elus siiski rohkem vastavad kursused või klubid. Tänu neile suudavad majandada isegi erilised new age kaplused, kus on müügil nii kirjasõna, erinevate usundite sümboolikat kui ka mäekristalle ja aroomiõlisid. Kaugeltki kõik need inimesed ei väärtusta seksuaalsust religioosselt, kuid nende jaoks, kes seda teevad, on välja kujunenud vastav new age tantra kirjandus.

Inimkonna praeguste kogemuste ja teadmiste pinnalt ei ole võimalik üheselt vastata isegi kõige põhilisematele seksuaalsust puudutavatele küsimustele: kas ülim on  individuaalne armastus või on nii, et igasugune individuaalsus on selle maailma näivus, on ebaoluline ning tähtsad on seksuaalsuses kui sellises peituvad ülemaised võimalused, esmajoones naudingu ja oma siseenergia peenemaks muutmise võimalused – kas me paljudes suhetes olles vaesestume, pillame oma energiat või vastupidi, rikastume väga erinevast väest?..Ka ükski seksuaalsusesse positiivselt suhtuv vaimne õpetus ei anna sellele ühest vastust. Nii et -   mõtteainet on jätkuvalt palju!

Vaimuvalgus nr 10

Endani jõudmise tee - Henn Hunt

Suve lõpul veetsime ühe päeva Henn Hundi seltsis Kirna mõisas. Mida seal nägime-kuulsime, sellest järgnevalt:

Vaimseid saavutusi, tervendaja oskusi ja kõike muud, mida nimetatakse sensitiivseteks võimeteks, võib saavutada väga erineval moel. Henn Hunt, kes nüüd, mil Helle Anniko tervis on kahjuks jäänud nõrgemaks, üha enam juhib praktilist igapäevatööd ühes Eesti kõige eripärasemas vaimses keskuses, Kirna mõisas, on saavutanud  kirgastumise seikluslikku ja hooti lausa ohtlikku elu elades. Kummatigi leidub ka selles klassikalisi jooga elemente: kui Henn oli Tšukotkal ühes sügavas mahajäetud kaevanduses olnud juba mitu öödpäeva, nii et ajataju kadus  -  kui siis guru talle viimaks järele tuli, ei tahtnudki ta enam maa peale tõusta – eks see ole võrreldav Gunnar Aarma kogemusega, kui tema raadzajooga õpetaja lasi tal mitu öödpäeva kivikirstus lamada, kusjuures nende vahel säilis telepaatiline side.

Henn  on pidanud nõukaajal palju erinevaid ameteid Siberi suurehitustel, kusjuures ka selliseid, mille olemasolust tollases ajakirjanduses sõnakestki ei räägitud, näiteks on ta olnud BAM-il puskariajaja. Ei maksa arvata, et see oli mingi vaikne salatöö. Henn jutustab värvikalt, kuidas ta kord imeläbi ellu jäi, kui ümberringi suured puskarinõud põlema lahvatasid. Kui arutlen, kuidas nende omaaegsete ettevõtmiste kohta oleks õigem öelda, kas sotsialismi või kommunismi suurehitused, ütleb Henn rõhuga:

Need olid  m i n u  suurehitused. Läbi kõigi nende olen ma sinna jõudnud, kuhu olen. Nii kaua peame raskusi taluma, kuni aru saame, et ise loome neid. Ma läksin kodust ära, sest ma ei tundnud kodutunnet, või täpsemalt: see kodutunne ahistas mind. Läksin otsima seda, millele ma ei olnud pihta saanud: see oli loovus. Olin kinni oma ego piirides. Kõik, mida mulle oli õpetatud lapsest saati, selle sees ma tiirlesin nagu orav rattas. Ema tahtis, et ma ülikooli ära lõpetaksin, juristiks saaksin, aga sealt visati mind välja. Ju ma siis ei tahtnud tegelikult sisemas seda asja õppida. Mul oli liiga palju küsimusi, mille õppejõud ei saanud vastata. Hirm takistas teda, aga minul ei olnud seda hirmu. Praegu ju saab  esitada ka intrigeerivaid küsimusi, tollal aga pidin aina kuulma: Me ei saa sellest praegu vestelda, sellest räägime eraldi.

Neid eraldi räälkimisi oli päris mitmeid ja siis lõpuks leiti, et aitab küll, rohkem ei ole mõtet minuga rääkida.

Ma olen kosmopoliit, ma olen universum. Kõiksust vahendan ma kõigile, hommikust õhtuni iga päev siin Kirnas. Igaühel on kaks mina. Meil on  aias üks koht, mille nimi võiks olla: iseendaga leppimise koht. Seda kõike ma edastan, mitte ei õpeta. Mina olen vahendaja. Ma ei küsi, kas te ära õppisite. Mis on meie egokarbi piiride taga? See on loovus, see on uudsus, see on miski, mis on olnud meile mõistetamatu. Kui keegi mind teietab, siis ma ütlen: Ära ütle mulle teie, muidu mulle tundub jälle, et mind on ikka veel mitu...

Sulle, rahutule hingele, oleks vahest sobinud geoloogi töö: iga päev ise kohas, ükskord otsid kulda, teinekord naftat...

Lapsepõlves õppisin ära, kuidas palkseina nii teha, et tühemikke ei jää. Selle oskusega oled Siberis tehtud mees.. Üldse olen  seal kümneid ameteid pidanud.

Kas puutusid Siberis kokku ka millegi müstilise või maagilisega?

Juhtus sedagi. Mustlased kasutasid oma ennustamistel  minu tundlikkust. Kui ma selle ära tabasin ja hakkasin oma osa raha nõudma, siis olid muidugi suhted läbi...

Kas sulle seal mingeid komsomoli või partei autasusid ka osaks langes? Olid ju ikkagi BAM-il...

Minu parteistaaž lõppes õige varakult. Käisin Viljandimaal Peetri  algkoolis. Neljanda klassi poisid olid kõik pioneerid, meile, noorematele aga pandi ühel päeval oktoobrilapse tähekesed rinda. Minul uhke tunne, vaatasin ikka koduteel seda säravat märgikest, Volodja pilt keskel.. Kodus ka  valmistusin uhkustama, aga kui isa nägi  märki mu rinnas, sai  nii vihaseks, et haaras pliidi kõrvalt puuhalu, rebis  märgi mu rinnast – haak  läks katki - ja ütles: Hommepäev annad oma direktorile tagasi ja ütled, et isa ei luba seda kanda.

Siis järgnes muidugi igavene tramburai. Mu isa oli Johannes Varese nim. kolhoosi esimees, üks väheseid parteituid kolhoosiesimehi. Kooli direktor muidugi kaebas parteikomiteesse, aga partei ei saa parteitut kuidagi otseselt karistada, püüti siis põllumajandusministeeriumi kaudu, aga see polnud ka  lihtne, sest kolhoosi majanduslikud näitajad olid erakordselt head.

Mis sind siis ikkagi Siberisse ajas, kas puhas seikluslust?

Puhtast seiklushimust ka ei läinud, see oli tung midagi teadvustada, leida midagi sellist, mida ei ole kogenud.

Kas sa ehitustel neid “ideelisi” ka nägid,  no kommunismiehitajaid?

Neidki oli, nad hoidsid ehk seda entusiasmi ülal, meie olime nagu liim vahel, mis liitis.

Ma olen mõnikord mõelnud, kuidas selgitada nõukaaja olemust neile, kes pole seda ise kogenud ja olen jõudnud järeldusele, et kõik see seisis koos jõhkrusest ja headusest, mida liitis lollus. Lollus oli arvata, et inimloomus võimaldab ehitada maapealset paradiisi, headus väljendus soovis seda teha, kasutati aga  jõhkraid meetodeid, eriti algul, viimastel aegadel, mida tuntakse stagnaaja nime all, kui oli juba täiesti ilmne, et kommunismiehitamisest ei tule midagi välja, taandus kõik juba mingiks pulaks, mis võis kohati isegi päris mõnus olla...

Eks see nii oli küll.

Kord sai sul ka seikluslust otsa?

Eks me tegutseme  igapäevarutiini järgi. Kõik meie haigused, kõige väiksemadki, tulevad sajaprotsendiliselt  seesmisest vastuolust. Meie teglik olemus paneb meile probleemi ette, siis veel suurema probleemi, nii kaua kuni pannakse juba haigus, algul väiksem haigus – seda teeb meie tegelik olemus, mida me ei ole ära tundnud - siis tuleb suurem haigus, kuni selleni välja, et oleme vähiga voodis ja ei saa enam vanaviisi jätkata. Kui ma jõuan seal voodis äratundmisele, miks  olen voodis, et  käisin seda teed, mida ei olnud vaja käia;   see äratundmine võtab vaid sekundi murdosa, kuid sellest piisab, sellest hetkest alates meie organism ei tooda enam ühtki vähirakku.

Hennu hääl on muutunud eriti sisenduslikuks. Mõistan, et nüüd räägib ta otseselt läbielatust, oma kogemusest. Tean ju, et ta ise tuli Kirnasse vähiga, mis oli juba viimases staadiumis, ometi sai aga terveks  ja siis otsustaski jääda ning on nüüd ainus inimene, kes elab mõisas aastaringselt.

Vaikinud hetke, jätkab Henn:

Peame seda imeks: sensitiiv tegi terveks. Ei, inimene tegi seda ise, tõuseb surivoodist üles ja elab veel võibolla kümme aastat, võibolla viiskümmend aastat.   S e e on ime – meie äratundmine. Seda ei teki, kui  me jäigalt ajame oma joont ja ei võta aega maha. Kõik põhineb liikumisel, mitte sirgjoonelisel, vaid pulsseerival liikumisel. Ma annan seda edasi, mida ma tunnen, mida ma tean. Asjades, milles ma kahtlen, on ego, ainult ego tasandil saame mõelda, kas nii on parem või mitte ja selle kaudu jõuame ummikusse, varem või hiljem. Parem on see asi sinnapaika jätta. Kõik küsivad minult, kuidas ma seda sisehäält kuulan. Tavaliselt me aina mõtleme, kuid mina ütlen: ärge mõelge, unustage mõtlemine! Mõelda saame ainult omandatud teadmiste piirides. Aga mida siis teha, kui mõelda ei tohi? Tuleb hoopis mõtiskleda, jälgida oma mõtet. Kõigis inimestes on olemas lõpmatu tarkus. Ego ütleb: hull peast, sa lähed ju lähtest eemale!... Aga mis juhtub tegelikult: lähed, aurustud, sajad alla ja oledki lähtes tagasi. Kui me need asjad endi jaoks lahti mõtleme, hakkame ju igapäevaseid asju ka nägema samamoodi. Võtke kaustik ja pange kirja kõik, mida te ühe päeva jooksul teete, alates sellest, kuidas te hambaid pesete ja väljakäigus käite. Igale asjale kirjutage taha: miks ma seda teen ja kas seda on võimalik teistmoodi teha. Mida päev pikemaks läheb, seda enam hakkab kooruma välja, et asjad on üksteisega seoses, osa asju aga kaotab oma mõtte. Kaks kolmandikku on mõttetus ja pool on kahjulik. Jätke iga päev kas või kümneks minutiks kõik igapäevamured. Kui ma ütleksin: pooleks tunniks, siis teile võib see tunduda pikk ja võimatu. Laske tulla mõttel, mis tuleb, tavaliselt tuleb mõte, mis on seotud teie kõige suurema probleemiga. Ego kargab kallale ja teeb selle mõtte enda jaoks parajaks, aga ärge laske tal seda teha. See mõte võib vahel väga imelikuks minna, aga las läheb. Ükskord, kui see mõtete ring jõuab tagasi teie tegelikku olemusse, kui te seda vahepeal ei sorkinud, siis tekib  t e a d m i n e. Kui teete seda iga päev, regulaarselt, siis mõnel nädala pärast, mõnel mitme nädala pärast hakkavd tulema äratundmised, teadmised: see käib järsku nagu plaks ja see annab sellise jõu teile sisse, et järgmisel korral hakkavad tulema juba suuremad asjad välja. Tänu neile äratundmistele hakkate nägema asju hoopis teistmoodi. Me loome ise oma elu oma mõtetega. Olukorrad korduvad nii kaua, kuni ma ära tunnen, et ma ise kutsun esile olukordi, mitte teised ei tekita neid minu jaoks. Kõik kutsume esile meie ise, mitte keegi teine. Kõik minu ümber on peegelpildid minust endast. Kui me ei pea end indiviidiks, vaid kõiksuseks, siis me saame sellest aru ja hakkame ka vastvalt käituma. See pimedus, mida me endi ees näeme, on meie endi vari. Kardame iseenda varju. Kui teeme kannapöörde, näeme päikest enda ees. Kui aga mõtleme, et esmaspäevast alates hakkan aega maha võtma, siis seda esmaspäeva ei tule, kui aga mõtlen, et kohe, praegusel hetkel, siis küll. Teadmine on vaja teadvustada, me teame tohutult palju, kuid see ei toimi, teadmine on vaja  t e a d v u s t a d a.
Inimesed tulevad siin Kirnas mäest üles ja ütlevad: kõik mured jäid maha...

Kirna mõis on sulle vist kõige suurepärasem tööriist, mida üldse võiks ette kujutada.

Jah, on küll.

Inimesi käib siin  väga erinevaid...

Kord avastasin aiast kaks hiinlast, kes rääkisid minuga mingit eesti-soome-inglise ja hiina segakeelt, mis minu meelest oligi hiina keel. Nad ostsid ühe 60-sendise infolehe. Millise empaatia ja kaasaelamisega nad tegid mulle näoilmete, käte ja jalgadega selgeks, et tagasi nad ei taha, võingi euromündist 40 senti endale jätta mõisa väljaehitamiseks, et saaks uue katuse panna jne. See oli ülimalt mõnus.

Kui mõne varasema kõneluse põhjal, mis on keskendunud rohkem Hennu seiklusrikkale elule, olen võrrelnud teda Kerouaci biitnikutega, siis nüüd hakkan nägema temas üha enam zen-meistrit. Ühest küljest olid   noorpõlveseiklused eksirännakud, mis aina takistasid millegi tõelisema juurde jõudmist ja viisid lõpuks välja füüsilise haiguseni, teisalt olid aga  siiski ka vajalikud – Henn ei kahetse  neid sugugi ja igatseb tagasi Siberisse. Millise kaasaelamisega meenutab ta oma Baikali-kogemust: Kui suudad ületada külmatunde, saad järvega üheks... minu o l e m u s  oli see vesi.

Kes soovivad endale Kirna-kogemust, on teretulnud, kuid eelnevalt palutakse oma tulekust  teatada Hennule tel. 53891111  või Hellele tel. 56478299.

Tantristlikke vesteid

Viimasel ajal on tantristlik liikumine Eestis hoogustunud, populaarseid tantra jooga kursusi korraldab Moses, ka Marika Tamm ja on veel teisigi tegijaid. Pakume algaval hoojal igal kuul üle tantristliku veste.

XXI  SAJANDI  IDEE

Kunagi räägiti maailmavaate tähtsusest. Kuna rääkijad pidasid silmas  marksistlikku, materialistlikku maailmavaadet, siis on ehk isegi hea, et see sõnagi on ära unustatud, ent teisalt jällegi – mingi maailmavaade või eluvaade, mis on enda jaoks selgeks mõeldud ja teadvustatud, võiks inimsel ikka ju olla,. muidu on nii, et ollaks vaid juhuste tõmmata-lükata, millise hobi kütke keegi on sattunud, sellega ta tegeleb, sellele ta oma aja ja energia pühendab, kes  mõne hämmastavalt suurt süvenemist nõudva spordialaga, kes mõne lemmikloomaga või tiibeti budismi reeglite täpse järgmisega.. Enamus inimesi vajab ju raskuste  ületamisest tekkinud õnnetunnet. Eelmise sajandi suurtes sõdades oli asi lihtne: kui vallutasid jälle mõne nimetu kõrgendiku ja jäid ise seejuures enamvähem terveks –  rõõmu kui palju!

Õnneks tänapäeva maailmas selliseid üldiseid ja kõigile pealesurutud rõõmuallikaid pole. Tõdeme, et XX sajandi ideed olid koletislikud: fashismi-idee, kommunismi-idee.. Ent kuidas on XXI sajandi ideega? Kõige üldisemas mõttes võiks ju öelda: demokraatia, ela nagu tahad ja saad, kui vaid ei satu pahuksisse teiste samasuguse õigusega. Pole paha, kuid..  kas ei ole siis alust arvata, et XXI sajandil tekiks ka mõni laialdasemalt leviv liikumine, mis pakuks päris suurele hulgale inimestest häid võimalusi eneseteostuseks? Mina küll näen sellist võimalust milleski, mida võiks nimetada valgustatud hedonismiks. See võib sündida usulise ja seksuaalse alge liitumisel. Mõlema alge võimalused on vääritimõistmisest diskrediteeritud. Need kaks vääritimõistmist on järgmised:: usuelu on ja peabki olema raske, vaevaline, aeganõudev oma risti kandmine – ime siis, et enamus noorsoost on sellele selja pööranud ja ei huvitu!.. hedonismist jällegi arvatakse, et see on isekas, tühine, lõpuks ikkagi jätab tühjustunde (ja nii arvavad ka need, kelle sihiks elus ongi püüelda võimalikult rohkem naudinguid ja elamusi, mistõttu neil on raske näha neis naudinguis ja elamustes midagi ülevamat ja kõrgemat..) Kui need kaks on eraldi, siis vastab see kõik isegi tõele, kuid selles just ongi asi, et need kaks on vaja liita ja kõik saab korraga uueks! Selleks võib anda väga head ainet tantrabudism. Ärge kuulake laamsid, vaid vaadake jab-jum pilte ning kujusid ja teile saab selgeks: seksuaalsust on võimalik muuta nii peeneks ja ülevaks, et selle läbi saadakse valgustatuks. Kohe esimestele Euroopasse ja Ameerikasse saabunud laamadele oleks tulnud öelda, et me oleme küll huvitatud nende õpetuse põhisisu omaks võtmisest, kuid selleks peavad nad välja töötama meile sobiva vadzrajaana, mitte automaatselt jätkama siin kogu selle juraga, millega on harjunud. Tõsi, see oleks olnud neile, kes nad euroopalikku kultuuri ei tundunud, väga raske ülesanne, kuid need raskused oleksid tulnud ületada. Oli üks noor tiibtelane, kes  võinuks sellega suurepärasest hakkama saada, kuna oli omandanud Oxfordis  euroopaliku kõrghariduse – Tsögjam Trungpa, kuid kahjuks sai temast lakkekrants, suur ärpleja ja AIDS-i levitaja (kes isegi vaatamata sellele oli ometi ühtaegu ka suur vaimne õpetaja.) Dalai laamade hulgas on olnud väga sügavaid müstikuid, tantriste, kuid praegune on üksnes suur eetik. Kõik ta raamatud võiks kokku võtta ühte lausesse: olge mõnusad, olge kaastundlikud! Kui oleksin olnud ta viimase külaskäigu ajal Tallinnas, oleksin arvatavasti  läinud temaga kohtumisele Vabaduse väljakul, kuid maakodust kohalesõitu ei pidanud vajalikuks. Õhtul telerist vaatasin: laama iga natukese aja tagant naeru kõkitamas, tema kõrval helekollases särgis Grünberg, hirmus tähtis nägu peas.. Ei, see pole see, mida oleks vaja, jab jum piltidesse sisse minek annab võrreldamatult rohkem.

Vahel mind hämmastab, miks see nii õnnelik ja nii ilmne eneseteostuse võimalus – valgustatud meelus – on leidnud nii vähest tähelepanu, miks mina selle propageerijana olen leidnud nii vähest tähelepanu, olles eesti vaimsel maastikul täiesti marginaalne tegija, samas kui ma ju oma sõnumi olulisuselt olen  lausa üleeuroopalise tähtusega vaimne õpetaja, vähemalt vaimne ärgitaja. Miks on nii raske sattuda kellelgi sellele lainele, taibata: suurepärane usund, suurepärane hedonism: religioon ei pea olema vaevarikas ja tüütu, hedonism ei pea viima  küllastumisse ning tülpimusse – kui nad liituvad, saab kõik uueks, avanevad  uued võimalused.  Tuleb vaid ületada aastatuhandeid kestnud eelarvmused nagu ei sobiks vaimsus ja meelus kokku, nagu poleks õige neid liita. Kui ma ometi pakun võimalust nauditavaks usueluks ja ülemaiseks seksiks – miks see ei ärata huvi? Ainus vastus võib olla: ei usuta, et selline asi on võimalik ja nii ongi religioossus ja hedonism lahus ja omavahel vaenujalal – ühel pool lihasuretamine, teisel pool elupõletamine..

Kuigi see mõte tundub ehk esiotsa kummastav, või isegi lausa pöörane, võib juhtuda, et Euroopa edaspidine saatus ja hea käekäik sõltub sellest, kui jõuliselt õnnestub propageerida valgustatud hedonismi.