6. veebruar 2016

Erevalge


Ülev Valder


Päevauudiseid kuulates tundub juba mõnda aega, et maailm on hulluks läinud. Araablased, Putin… Juutuubis on külluses nii inglise kui venekeelseid videoklippe, mis trumpavad üksteist üle ennustustega, millal ja kuidas algab Kolmas maailmasõda, kusjuures selles, et see puhkeb, ei näi kirjutajatel olevat vähimatki kahtlust.

Minu ülikooliajal, viiskümmend aastat tagasi – Kolmandast maailmasõjast räägiti juba siis - , oli selle kohta käibel kujukas võrdpilt: kahe kamba ninamehed on lukustatud garaažis, mõlema ees on tünn bensiini, kuid vahe on selles, et ühel on viis tikku, teasel terve toos. Ja küsimus: Kumbal on üleolek?... Veelgi varem on Tammsaare öelnud, et relvastuse areng muudab lõpuks sõjad võimatuks. Kas on siis viiekümne aastaga midagi muutunud?  Ei, garaaž on ikka lukus, ka tünn bensiini on mõlemal, ainult et tikke on nüüd ühel juba  täistoos, teisel terve plokk… Tookord oldi üsna üldiselt sedameelt, et tuumasõda pole võimalik võita, et see tähendab kogu inimkonna hävingut ja seepärast tundus ka sõjaoht praegusega võrreldes üsna väike. Nüüd on see kõik nagu unustatud, kelgitakse üksteise võidu, milliseid uusi relvasüsteeme  on arendatud – selle asemel, et piinlikkust tunda… Praegu ootakse, et keegi, kelle sõnal on rahvusvaheliselt kaalu, hüüaks:

-          Inimesed, võtke ometi mõistus pähe!...

Ka peaks rahvusvaheline kogukond selgeks tegema araabia-  ja neegririikidele, et viimane aeg on neil hakata tõhusalt sündimust piirama; see, et Aasiast ja Aafrikast – mis on hiigelsuured! – tunglevad kõik imepisikesse Euroopasse, ei ole mingi lahendus, pealegi tuleb Euroopa Liidu juhtidel  varem või hiljem ikka mõistus pähe ja nad deklareerivad: enam mitte ühtegi migranti!

Neis asjus ei aita minu ütlemine midagi, seepärast vahetangi kohe teemat.

Sedamööda, kuidas oleme saanud  ettekujutuse, milliseid uskusid ja uskumusi on maailma eri paigus ja eri aegadel olnud, võime juba teha üldistusi sellestki, mida väärtuslikku leidub inimkonna religioosses kogemuses, et võtta siis sellest enda jaoks parim.  Võib ju tunduda, et see on võimatu: usud on omavahel vastolus,  isegi ühe usu erinevad lahud on võidelnud selle nimel, kumb on “õige”. Tegelikult õpetavad kõik religioonid sügavamal tasandil kõik ühte ja sama ja see on kokkuvõetav ühte lühikesse lausesse: “Looge ülevaid kujutlusi!” Siia alla mahub  Jumala auhiilguse kogemine, sufide armastusluule, zenbudistide püüd kogeda aina enam ja aina sügavamaid valgustushetki – satoreid – nii et lõpuks saab valgustatusest püsiv seisund – kui ka tiibetlaste usk, et surmas ilmub meile ere valgus ja kui läheme meeleldi kaasa sellega, tagab see meile parima mõeldava surmajärgse olu. Niisiis – loogem ülevaid kujutlusi! Kui palju pakub selleks ainest erinevate religioonide kunst, kirjandus, muusika! Einar Laigna ideaaliks on keskaegne tugev religioossus. Mina unistan samuti maailmast, kus valitseks sama tugev religioossus nagu see oli keskajal, kuid selline, mis kätkeb endas juba kogu inimkonna religioosse kogemuse ja kus on kõige rohkem ainest  tantrabudimist, kuna just selles on jõutud religioossuses kõige sügavamale ja omaks võetud ning mõtestatud vaimselt ka inimese kõige tugevam energia, seksuaalenergia. Just need kaks on meie praeguses tarbimisühiskonnas alaarenenud: religioossus ja meeluse vaimne mõtestatus.

Kas tundub mu unistus eriti eluvõõras praeguses üha enam hulluvas maailmas – et ma hüüan: “Looge ülevaid kujutlusi!” Väga ebapraktiline?... Ülimalt praktiline – et oleksime kõige paremal mõeldaval moel vastu astuma surmahetkel ilmuvale eredale valgusele. Niisiis: Loogem ülevaid kujutlusi!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar