Vaimuvalgus nr 27

Kaks teed tantrabudismis

               Neile, kes kasutavad tõhusaid meetodeid,

               saavad elamustest bodhipuu oksad.

                           Mahayana Sutra Lamkara

Viimastel aastatel on hoogustunud tiibeti budismi klassikaliste tekstide tõlkimine inglise keelde. Nüüd on ilmunud Varajase Sakya koolkonna klassikaliste tekstide I köide (Classics of the Early Sakya). See sisaldab enam kui viiesajal leheküljel Sonam Nemo (1142 - 82) teost „Joogitari silm“ (The Yogini`s Eye), mis on olnud juba 800 aastat tiibetlastele üheks põhiliseks sissejuhatuseks tantrasse. Teos kujutab endast sanskritist tõlgitud tantrate lühikirjeldusi; tollal oli käinud Tiibetis juba paarsada aastat elav tõlketöö ja ümber oli pandud juba sadu tantraid, kui mitte tuhandeid. Iseenesest on tantraid tõesti tuhandeid.

Muigama paneb, et kohe algul kinnitab autor: „Ilma Budata pole ka nirvaanat.“ Eks ole, tuttav tuleb ette: Ilma Kristuseta pole lunastust... Kui raske on ikka vanadel usunditel olnud möönda, et ülim religioosne eesmärk on saavutatv ka kuidagi teisiti, mitte ainult nii nagu nende õpetus ette näeb...  Sonam Tsemo auks peab ütlema, et ta tunnustab vähemalt oma traditsiooni sees kaht üsna  erinevat teed munklust ja nö metsikuid joogisid, peab õigeks ja loomulikuks, et igaüks valib vastavalt oma soodumustele.  Esimest teed nimetab ta paramitaks:

„Paramita  tähendab askeetlust, paljude tõotuste andmist ja täitmist, järjepidevat ja vaevanõudvat edasiliikumist vaimse sihi poole, kindla peale väljaminekut. See ei sobi  inimestele, kelle tundeelu on rahutu.. Gugyamantra (nii nimetab Sonam teist teed . – Ü. V.) alustab sellest, et selgitada välja, milline on inimese kõige tugevam emotsioon ja asub siis seda mitte alla suruma, vaid vaatama, kuidas annaks teha maisest ihast midagi ülemaist.“

Eks kõige tugevamad emotsioonid ole seotud meelusega ja ka paramita tee valinud kasutavad erootilist sümboolikat, aga vahel ka tegelikku kaaslannat, kusjuures tsölibaaditõotusest mõtlevad nad siis nii, et see tõotus käis küll suguelu kohta, kuid see, mida nemad teevad, ei ole seks maises mõttes; kui tavaline hirv sööb lilli, saab lilledest sõnnik, kui aga lilli sööb muskushirv, saab lilledest – vähemalt osast – muskus.

Üheks peamiseks erinevuseks Paramita ja Guhjamantra vahel on see, et esimeses ei  kujustata end jumaluseks, teises aga küll. Paramita kohta kasutatakse ka paralleelnimetust „rituaaltantra“:

Ilma jumaluse ekstaasita,

ilma uhkuseta enda kui jumaluse üle

on rituaaltantra.

Hierarhilielt jaotuvad tantrad neljaks:

rituaaltantra on madala mõistmisvõimega inimestele, joogatantra on taibukamatele, kõrgem joogatantra veelgi taibukamatele ja ületamatu joogatantra (anuttarajoogatantra) kõige taibukamatele.

Selgitatakse ka nende  tantrate erinevust:

Rituaaltantras kujustatakse jumalusi väljaspool ennast,  joogatantras kujustatakse ennast jumalusena, kõrgemas joogatantra praktikas saavutatakse ülim ekstaas ühtes teadmanaisega, ületamatus joogatantras ollakse suuteline kogema jumaliku paari ühtenaudingut terviklikult.

Kuigi Sonam peab võimalikuks nii paramita kui guhyamantra teed ja hooti tundub, et ta sümpaatia kaldub rohkem viimase poole:

„Üks ja sama tegevus võib viia mõne inimese põrgusse, teise aga tõsta taevakõrgustesse; kõik oleneb sellest, kuidas tegevust mõtestada, millena seda kogeda.

Kirgede läbi on maailm kütkestatud,

kirgede läbi on võimalik ka vabaneda.

Kõige säravamate vaimude jaoks on mahamuudra (kaaslanna väga peenel kujutluslikul tasemel), keskmiste vaimsete võimetega inimestele dznanamuudra (ka kujutletud kaaslanna), päris tuhmid ei sa aga hakkama ilma karmamuudrata (tegeliku kaaslannata).

No säh sulle!... Tuleb välja, et india mahasiddhad, sellised suured õpetlased nagu Naropa,  kel ka olid tegelikud kaaslannad, olid – tuhmid?!...

Samas jällegi:

Kõigist illusioonidest nagu maagilised trikid, maarohud, vääriskivid jne. on kõikseparemad illusioonid, mis esile kutsutud karmamuudratena tegutsevate naiste poolt. See on nii seepärst, et nende naiste abil võib saada kõige elavamaid kogemusi kolme liiki tunnetustest: ilmumine, arenemine ja saavutamine, mis muidu tulevad esile alles surmas. Niisiis räägivad Ületamatud Joogatantrad, kuidas kasutada kirglikkust vaimseil eesmärkidel, kuidas hoomata 16-aastases kaaslannas kuutteist erinevat Tühjuse varjundit.

Kaks usuteed olid muidugi tuntud juba Indias: suurtes kloosterülikoolides elati loendamatuid mungatõotusi täites, mahasiddhad aga ei tunnistanud mingeid reegleid ja käitusid ettearvamatult. ( Nimetus tuleb kahest sanskritikeelsest sõnast „maha“ – suur – ja „siddhi“ – ülivõime. Siddha on inimene, kes selliseid võimeid omab.) Suurem osa tantristlikest õpetustest pärineb just mahasiddhadelt.

Ülim saladus on Tühjus, mis on ühtlasi Ülima Tarkuse Jumalanna joni, kuna selles peitub kõige hõrkjam nauding.

Loetletakse paljusid tantraid. Suurim tantrate koguarv, mida raamatus kohtab, on: 3 600 000.

Kokkuvõttes võib öelda, et raamat pakub  tantrahuvilisele nii mõndagi ja äratab lootusi, et veel põnevam järg on tulemas – kuivõrd kaanelt võime lugeda: Esimene kõide. Süstematiseerimine ja interpreteerimine.