Vaimuvalgus nr 19

BARDO THÖDOL

Jätame mõneks ajaks romaani ja pakume mõned esseed:

BARDO  THÖDOL

Tiibeti surnute raamat on vast Läänes kõige enam tähelepanu äratanud tiibeti raamat. Esimene tõlge – küll üsna puudulik – ilmus juba ligi sada aastat tagasi. Mina kirjutan seni kõige viimase, Gyurme Dorje tehtud tõlke põhjal. 

Autoriks on Karma Lingpa (1326 – 86), ehkki ta on väitnud end olevat üksnes aardeleidja, tertöni, kes on leidnud Padmasambhava peidetud vaimse aarde.  Selles asjas on Tiibetis pikk ja auväärne traditsioon: Padmasambahava ja ta kaaslanna Jeshe Tsogjel peitsid tulevaste põlvede tarvis palju aardeid. Neid on leitud kaljulõhedest, aga tertön võib leida neid ka oma vaimus. Kindlasti ei ole surnute raamatu tekst puhtal kujul Karma Lingpa looming, kuid pole võimalik selgitada, kui palju ja milliseid algallikaid ta kasutas. Igatahes põhineb ta käsitlus Guhyagarbha tantral, mis õpetab kujustama 42 rahumeelset ja 58 raevukat jumalust. See tekst on kirja pandud Indias Vadžrasattva ilmutuse alusel kuningas Indrabhuti poolt, tiibeti keelde on seda juba 8.sajandil kolm korda tõlgitud.

Kuigi raamat sisaldab teavet, mis on igale inimesele ülimalt vajalik, ei ole see mingi rahva raamat ja on tarvis, et keegi otsiks välja selle ratsionaalse sisu: keskmine lugeja takerduks peagi loendamatute palvete ja sadade jumalanimede rägastikku ning hakkaks kahtlema, kas seda ratsionaalset sisu üldse on... On küll!

Raamat algab kõige püsituse ja muutuvuse väljendusrikaste kirjeldustega:

Kuna me ei mõista, et püsitud asjad pole usaldusväärsed,

siis isegi veel nüüd klammerdume selle lõpule jõudva

                                                eksistentsitsükli külge.

Õnne püüeldes oleme tekitanud endale kannatusi.

Nii tuli kui vesi võivad kegesti meie kodu hävitada.

Aastaajad: suvi, talv, sügis ja kevad

on hea näide kõige püsitusest:

läinud aasta, see aasta, kasvav ja kahanev kuu,

päevad – miski ei jää selliseks nagu ta hetkel on

ja me ise seisame silmitsi suure muutuse – surmaga.

Kuigi nii raske on omandada inimkeha,

mis on nii väärtuslik sellepärast,

et vaid seda omades on võimalik saada valgustatuks,

kui haiguse kuju võtnud surmajumal seisab me ees,

kui kaastunnetäratav on siis see inimene,

kes pole huvitunud pühadest õpetustest

ja lahkub siit elust vaimses mõttes tühjade kätega!

Raamat põhineb tõdemusel, et kuigi taassünd kujuneb bardos, vahelmises olus,  äsja lõppenud elus tehtud heade ja halbade tegude summa alusel, võib surnu oma tulevase olu osas väga paljus veel ka ise kaasa rääkida, muuta seda paremaks kui see kujuneks kõigel isevoolu teed minna lastes. Et teda aidata,  jagab laama talle veel paljude päevade jooksul  juhiseid. Surnu on taibukas, rääkimata sellest, et ta kuuleb kõik, kuigi ise ei saa endast märku anda  -  ka  intellektuaalsed võimed on tal suuremad kui eluajal. Surnu on täiesti suuteline kaalutlema selliselt: „Kui kõik asjad oleksid tõelised ja jäävad, siis ei oleks surm võimalik. Ometi ma näen, et kõik tekib ja laguneb. Järelikult pole millelgi  püsivat omaolemust. See tähendab, et seda ei ole ka surmal, ka surm on illusoorne."

Vilunud laama oskab ka surnukeha väljanägemise järgi öelda, kas lahkunu on juba vabanenud taassündide ahelast või viibib veel bardos. Kui surnukeha näib ümbritsevat kiirgus ja ta     näib rahulikult magava inimesena, on ta vabanenud ja edasiseks juhendamiseks pole enam vajadust.

Peamine soovitus, mida laama annab, on kaasa minna ereda valgusega, mitte seda karta, mitmest ilmunud valgusest aga valida alati heledaim. Ohtlikest olukordadest, kus ärhvardab kinnistuda mõni madalam taaskehastumise võimalus nii, et sellest pole enam tagasiteed, aitab kohe üle, kui mõelda oma vaimsele õpetajale või mõnele jumalusele.

Põhjalikult kirjeldab raamat, milliste märkide põhjal võid järeldada, kas elad veel aasta, pool aastat, paar kuud või nädala. Kuna sellel pole meie jaoks suuremat praktilist väärtust, libiseme sellest üle, tuues vaid ühe näite:

Sulge silmad ja vajuta sõrmedega kergelt silmamunadele. Näed väikesi keerlevaid valgusringe. Kui need puuduvad vasaku silma alumisest piirkonnast, tähendab see, et sured kuue kuu pärast.

Surma silmipimestavalt ere valgus ilmub kõigile ja kohe, kuid selle kestus varieerub suuresti: neile, kes on elanud oma elu väga maiselt ja teinud palju halbu tegusid, võib see olla vaid hetkeline välgatus, millest ei saagi kinni haarata, teiste jaoks aga palju kestvam.

Laama räägib:

- Oo budaloomuseline laps (nimetab surnu nime), see mida kutsutakse surmaks, on sinu jaoks nüüd kätte jõudnud. Jäta kõik maised mõtted ja keskendu soovile saavutada valgustatus. Kui näed enda ees eredat valgust, ära kohku sellest, vaid tunne see ära kui oma budaloomus, mis on ülim reaalsus ise: ülipeen ja selge, särav ja kiirgav. Sellega võib kaasneda ka piksemürina sarnaseid hääli, ära karda neidki, ka see on sinu algse loomuse osa. Sul on nüüd mentaalkeha, seda ei saa miski kahjustada, oled nüüd teispool surma. Kui sa aga kardad ja võõrastad neid valgusi ja helisid, on su osaks jätkata eksistentsitsüklites kondamist.

Oo budaloomuseline laps, kohe esimesel päeval ilmub sulle helesinises valguses buda Vairotshana, kes istub oma troonil, hoides süles kaaslannat. Tema ja ta kaaslanna südamest kiirgab puhast helesinist valgust sinu südamesse. Samal ajal jõuab su südamesse ka tuimem valge valgus jumalate maailmast. Ära karda säravat helesinist valgust, vaid mõtle:

See on Vairotshana kaastunde väljendus ja ma võtan selles varjupaiga. – Ära mine kaasa tuhmima valge valgusega, sest kui sa seda teed, leiad sa end jumalate maailmast, kus võid nautida küll kaua aega ülemaiseid naudinguid, kuid ikkagi oled sidunud enda kuue olelusvaldkonnaga.

Teisel päeval räägib laama:

- Nüüd ilmub sulle eredas valges valguses buda Akshobja-Vadžrasattva  kaaslanna ja kaaskonnaga. Tema ja ta kaaslanna südamest väljuvad eredad kiired puudutavad sinu südant. Samal ajal ilmub sulle ka tumedam suitsune valgus põrgusfäärist. Ära karda esimese sära, vaid mõtle: „See on Vadžrasattva kaastunne, leian varjupaiga selles.“ Ära mingil juhul mine kaasa tuhmima suitsuse valgusega.

Kui surnu ei tundud ära esmast sisemist sära, ilmub talle teine sisemine sära.

Kui surnu ei suutnud lahkuda taaskehatuste tsüklist kahes esimeses staadiumis, jõuab käte kolmas, mis kujutabki endast bardot, unenäolist sündmuste virrvarri, mis on palju kirevam, muutuvam ja mitmekülgsem kui meie maine elu, üha tulvil suuri võimalusi ja ohte. Ohte ei ole küll selles mõttes, et keegi või miski võiks bardos viibijale viga teha – isegi kui ta näiliselt tükkideks lõigatakse, ta ei sure. Oht on selles, et ta võib pahaaimamatult sattuda mingisse halba taassündi, kust pole enam tagasiteed. Üks kindlamaid viise seda ohtu vältida on säilitada täieliku rahu: ei karda midagi,  ei klammerdu ihas millegi külge ega jälesta midagi, ja juhindub ülevaist tunnetest, näeb oma vaimset õpetajat kaaslannaga, kujustab meditatsioonijumalusi ja budasid.

Laama räägib:

- Mõtle oma meditatsioonijumalusele, kuid ära kujusta teda materiaalse kehana, vaid särakujuna. Nüüd, kolmandal päeval, ilmub sulle kollases valguses buda Ratnasambhava kaaslannaga ja nende südamest kiirgub eredat valgust sinu südamesse. Samal ajal ilmub ka tuhmisinine inimeste maailma valgus. Ära karda esimese sära, vaid mõtle: „See on Ratnasambhava kaastunne, leian varjupaiga selles.“

Neljandal päeval räägib laama:

- Nüüd ilmub sulle punases hiilguses buda Amitabha kaaslannaga ja nende südamest kiirgub erepunast valgust, mis puudutab sinu südant. Samal ajal ilmub ka tuhmkollane valgus näljaste vaimude maailmast. Ära karda seda erepunast kiirgust, vaid mõtle:“ See on buda Amithaba kaastunne, leian varjupaiga selles.“ Ära mingil juhul võta omaks tuhkollast valgust!

Viiendal päeval räägib laama:

- Nüüd ilmub sulle ererohelises valguses buda Amoghasiddhi kaaslannaga. Nende südameist kiirgab ererohelist valgust, mis puudutab sinu südant. Samal ajal ilmub tuhmpunane valgus pooljumalate (deemonite) maailmast, mis kätkeb endas kadedust ja kisklemist.  Ära mingil juhul sellega kaasa mine!

Kuuendal päeval räägib laama:

- Viiel eelmiel päeval on sulle ilmunud viie budaperekonna esindajad koos oma kaslannade ja kaaskonnaga, kuid sa oled kohkunud nende särast ja viibid üha bardos. Nüüd ilmuvad nad sulle kõik koos. Mine kaasa nende särava valgusega, ära eelista tuhmimaid valgusi!

Seitsmenal päeval räägib laama:

- Nüüd ilmub viies säravpuhtas valguses loendamatu  hulk daakasid ja daakineid, et saata ja juhtida sind. Ära karda nende sära ja hiilgust! Samal ajal ilmub loomariigist ka tuhmroheline valgus, ära mingil juhul mine kaasa sellega!

Kaheksanadal päeval räägib laama:

- Seitsmel eelmisel päeval ilmusid sulle rahumeeled jumalused, kuna sa aga ei läinud kaasa ühegagi nendest, hakkavad nüüd ilmuma raevukad. Ehkki nad näevad välja kohutavad, on nemadki sisimas valgustatud olendid, seepärast ära karda neid. Nüüd algab üks suur kollitamine ja kõik see jätkub ka järgnevatel päevadel, sina aga säilita rahu ja meelekindlus ning pöördu palves oma vaimse õpetaja ja budade poole. Sul pole materiaalset keha, sa oled tühjus ja samuti on need kohutava väljanägemisega ilmumid tühjus, tühjus ei saa kuidagi tühjust kahjustada, nii et ära karda! Mõtle ka raevukatest jumalustest nii: „Nad on mu meditatsioonijumalused, nemadki on tulnud, et aidata mul leida teed bardo ohtude keskel. Kuna oled saavutanud selgeltnägemise, näed sedagi, mis on saanud sinust maha jäänud varast ja võibolla sulle ei meeldi, kuidas seda kasutatakse. Hoidu kõigist sellistest tunnetest, maine elu on nagunii möödas, lase sellest lahti. On juhtunud, et keegi, kes oleks muidu võinud leida hoopis parema taassünni, on langenud allapoole just seetõttu, et teda valdas korraga viha või kiivus või mingi muu negatiivne emotsioon seoes mingite äsjalõppenud elu asjaoludega. Möödunud elu sündmuste torm paiskab sind edasi, su ees on hirmutav kottpimedus, kus kostab hüüdeid: “Löö! Tapa!“ sa püüad põgeneda, kuid korraga on su ees kolm kuristikku: valge, punane ja must, kõik ühtviisi hirmuäratavad. Korduvalt oled püüdnud tulutult taas siseneda oma elutusse kehasse, nüüdseks on see juba lakanud olemast ja ka su mentaalkeha hakkab kaotama eelmise elu kehale iseloomulikku ning muunduma selles suunas, milline näeb välja su järgmine taassünd Sa püüad varju leida sildade all, kaljulõhedes, majades, kuid saad seal rahu vaid üürikeseks ajaks, siis jälle kihutab sind edasi meeletu sündmuste kulg. Kuid ära karda, kõik see on su enda teadvuse peegeldus. Isegi nüüd veel on sul võimalik saada valgustatuks, vältida vajumist uute kannatuste sohu, ehkki selleks antud aeg hakkab lõpule lähenema.

Ära klammerdu enam eelmise elu asjadesse, kuna see võib kergesti luua sideme näljaste vaimude maailmaga ja sa taassünnid seal! Kõik negatiivsed tunded loovad sideme madalamate maailmadega, väldi neid! Mantaalkeha on sul jäänud juba nii nõrgaks, et mõtled hirmuga: „Nüüd pean küll omandama uue keha, ükskõik milline see ka oleks!“ Ära lase sel hirmul end segadusse viia! Üha sagedamini ilmuvad sulle nüüd kuue olelusvaldkonna värvid: tuhmvalge jumlate maailmast, tuhmpunane pooljumalate juurest, tuhm sinine inimeste, tuhm roheline  loomade, tuhm kollane näljaste vaimude juurest ja suitsune pruunikaspunane põrgust.. Selle maailma värv, kuhu su eelmise elu teod sind kõige enam kisuvad, ilmub kõige tugevamana ja su keha hakkab minema seda värvi, millisesse maaailma sa oled sündimas. Veel on võimalus sellest kõigest pääseda. Samasta  see värv oma  lemmikjumalusega, seejärel lase jumalusel sulada välispiiridest sissepoole, kuni jääb vaid tühjus ja sära ning muundu ise selleks. Korda seda üha: kujusta lemmikjumalus, lase tal sulada ja saa ise tekkinud säraks ja tühjuseks.

Kui ka viimati kirjeldatud väga tõhus moodus ei aita, hakkavad bardos viibijale aina sisenduslikumalt ilmuma suguühtes paarid. Kui talle saab osaks taassündida isasena, tunneb ta kiindumust emase ja armukadedust isase vastu, kui emasena, siis vastupidi. Kõige parem on muidugi sündida inimeste maailma, kuna ainult inimene on suuteline valgustatuks saama. Teiseks tuleks valida taassünniks selline maa, kus vaimsed õpetused on au sees. Eksimisvõimalusi on siingi palju: head taassünnivõimalused võivad näida halbadena ja vastupidi. Kui bardos viibija viimasel hetkel enne tuppe sisenemist on siiski jõudnud veendumusele, et ei peaks sinna minema, aitab veel äsja  kirjeldatud meetod (lemmikjumaluse tühjuseks sulatamine ja sellega samastumine). Inimesena taassündimise kohta väidab „Bardo tödöl“ veel seda, et spermatosoidi ja munaraku ühinemisel kogeb bardost lahkuja veel suurt õndsust, seejärel  aga vaibub teadvusetusse, mis kestab nii kaua, kuni ta oma uues kehas saavutab selle taas, mäletamata enam midagi eelnenust..

Laamad loevad surnule „Bardo tödölli“ valjusti ette igaks juhuks 49 päeva jooksul, algul surnukeha kõrval, hijem, pärast matuseid, pole koht enam oluline. Siiski ei suuda kõik bardos viibijad õpetuse järgi teha ja seepärast hakkab laama viimaks andma soovitusi, millist sünnikohta valida:

Kui sul on kalduvus taassündida jumalate maailmas, näed uhkeid paleesid, mis on ehitatud kalliskividest, kui pooljumalate maailmas, siis tõrvikuid ja tulerattaid, kui loomade maailmas, siis pilte metsikust loodusest, kui näljaste vaimude ilma, siis murdunud puutüvesid ja tumedaid esileulatuvaid siluette, kui põrgus, siis musti ja punaseid majasid, tumedaid auke ja musti teid. Ole ettevaatlik, et ükski neist vaatepiltidest ei tunduks sulle põnev ja huvitav. Välja arvatud ehk  jumalate maailm ja inimeste maailm, on kõik ülejäänud väärt, et neisse sattumist igati vältida. Võiks ju mõelda, et kõige toredam oleks taassündida jumalate maailmas. Jah, seal koged tõesti määratu pika aja jooksul ülemaiseid naudinguid, kuid viimaks ikkagi langed tagasi taassündide ringlusse, sellest lõplikult lahkuda valgustatuks saamise läbi on võimalik üksnes iniemste maailmas. Laamad ütlevad vahel naljatamisi, et rikaste lääneriikide inimesed elavad jumalate maailmas..Pooljumalate (neid kujutatakse küll rohkem deemonitena) elu pole enam nii hea. Nende maailmas kasvab soove täitev puu, kuid selle latv koos viljadega ulatub jumalate maailma. Võib siis arvata, mida pooljumalad seoses sellega tunnevad.

Kui tunned, et oled muutunud jõuetuks ja sind lausa tõmbab ühte neist kuuest maailmast, kujusta kiiresti oma lemmikjumalus. Kui vähegi võimalik, püüa sündida silmapaistva vaimse õpetaja lapsena.

Laamade „päevajutlused“ on algtekstis palju pikemad, ma tõin välja nende põhisisu, jättes kõrvale kõik selle, mis lugejale, kes pole budistlikus traditsioonis kodus, jääks nagunii arusaamatuks sõnamulinaks.

Mida on sellest kõigest õppida? Aga seda, et tuleb luua eluajal oma kujutluslik ideaalmaailm, millesse siis surmahetkel lähed, ilma et sul tarvitsekski kogeda kõiki neid bardo pärapoole vintsutusi, mida Bardo tödöl nii kujukalt kirjeldab. Kõige esmasem ja üldisem soovitus, mida võib anda surijale, on see, et ta suunaks endas kõik ülespoole, justkui tõuseks endas üles. Veel parem on, kui ta näeks seal üleval ka valgust ja suunaks kõik endas sinnapoole. Meie kultuuris võib tekitada surijas tõrke, kui soovitame tal suunata oma hinge keskkanalis üles läbi lagipea keskel oleva avause Buda südamesse, kindlasti ei saa aga olla kellegi midagi selle vastu, kui soovitame suunata tal hingekuulikese sel viisil Kristuse südamesse – tähtis on püüda valguse poole.