Vaimuvalgus nr 13

DALAI LAAMA VARI?

Tantrabudsimi vaatleb kriitiliselt üks iseäralik vaimne abielupaar, Victor ja Victoria Trimondi. Vaatamata itaaliakeelsele nimele on Victor sakslane Herbert Röttgen. Sündinud 1940. Oma teadliku elu jagab ta kolmeks: revolutsiooniline faas 1967-77 (siis asutas ta Münchenis kirjastuse, andis välja Che Guevara Boliivia päevikud jms.), 1977-87 vaimulik faas ja sellest peale siis  veel üks faas, mida ta nimetab kultuurikriitiliseks. Harva kohtab Läänes kriitilist suhtumist Dalai laamasse, üldiselt on ta ju võitnud  sümpaatia oma visa rahumeelse võitlusega tiibeti rahva  parema käekäigu nimel ja ka kristlasi ei ärrita ta millegagi, pakkudes nagu omamoodi täiendust kristluse eetikale, nii et võidakse öelda: eks ta natuke omamoodi ole, mida ei saa talle pahaks panna, sest pärineb  ju hoopis teisest kultuurist, kuid räägib  sisuliselt päris õigeid asju: elage rahumeelselt ja õiglaselt, ärge tehke teistele seda, mida endale ei taha.  Trimondil on Dalai laamaga ometi kana kitkuda.. Ei saagi hästi aru, mis talle ei meeldi, kuid ta on kirjutanud paksu raamatu The Shadow of the Dalai Lama: Sexuality, Magick and Politics in Tibetan Buddhism ja pannud selle tervikuna ka Internetti üles. Raamatu ees  veel suur kuulutus, et annaksid endist teada saksa keelest inglise keelde tõlkijaid, kes oleksid valmis tasuta tema raamatuid umber panama. Otsi lolli! – tuleb tahtmine hüüda.. Aga mine tea, võibolla leiabki - netiavarustest. Mina ei teeks seda isegi raha eest, ei pea ta vaimusünnitusi sedavõrd väärtuslikeks (pole ma muidugi ka suuteline saksa keelest inglise keeled tõlkima). Tundub, et kõige enam on Trimondile vastukarva autoritaarsus. Jah, guru ja õpilase suhtes ei leidu kuigivõrd lääneliku demokraatia elemente...

Samas siiski tunnistan, et vaatamata  vastumeelsusele, mida minus äratas Trimondide raamatu põhitoon, leidsin sellest oopusest ometi midagi ka enda ja oma lugejate jaoks, näiteks mõned kirjeldused, kui plastiline ja nõtke on tantristi kujutlusvõime, tänu millele võib ta erinevaist kehaosadest väljuda jumalaid ja jumalannasid – peast, laubast, kaelast, südamest ja nabatshakrast, ta võib näha  naises, karmamuudras,  jumalannat, aga ka luua endas “seesmise naise” ja stimuleerida ta armuelundeid, et liita tema erootilist erutust enda omega, ka võib ta tunda end ühtaegu nii jumala kui jumalannana ühtes või muunduda Vadžrajoogitariks ning siis jälle tagasi meheks, kusjuures seegi protsess on üpris üksikasjalik : munasarjad muutuvad munandeiks, erutist kasvab tõivet.. Naine on tantristile “maagiline peegel” ja viimselt Tühjus.   

Jälle midagi sellist, mis mu tunnetust avardas. Ju on Trimondid lugenud nii mõndagi  raamatut, mis mulle pole kätte sattunud. (Trimondid - on nad paar tantristlikus mõttes?..)  Aga see “kultuurikriitika”.. Ega ei selgugi, kas nende ülaltoodud kirjeldus pole mitte mõeldud näiteks selle kohta, kui imelikud tantristide uskumused.. Mina igatahes sain sellest “oma usule kinnitust” ja imelikku ei leia selles küll midagi: kogu maailm on virtuaalne ja illusoorne, selles pole midagi püsivat ega tõsiseltvõetavat – mis on siis sellises olukorras targemat teha kui luua endale oma ideaalne maailm ja minu jaoks on see kahtlemata sulam erootilistest ja vaimulikest elamustest – nende meenutamisel olen ma valmis mõnusalt ümisema: Mm.. – nagu Osho tegi seda meditatsiooni ja Rasputin palve meenutamisel.

Lõpuks viirastub Trimondidele veel Vadžrajoogitari ümbritsevat tuleringi vaadates nagu viitaks see naiste ohverdamisele, et joogi justnagu tapaks oma karmamuudra, kellest siis saab tema abivaim..  June Campbelli lugu käsitledes arutlevad Trimondid selle üle, mis ikkagi ajendab euroopa ja ameerika naisi soostuma tantristliku suhtega ja leiab päris mitmeid ajendeid:  intiimne  lähedus lugupeetud guruga -  saaksid nagu osa tema pühadusest, kõrge prestiiž siseringis, kus ollakse teie suhtest teadlik, muidugi ka lootus ise vaimselt edasi areneda. Kõik see on ju õige, kuid on tunda, et Trimondid pole nagu millegagi rahul.. Kas see on “kultuurikriitika”?.. 

Mida siis ikkagi on Trimondidel Dalai laamale ette heita? Oh, seda on palju, alates juba sellest, et ta sai nooruses fashistlikku haridust (mis tõsi, see tõsi, üks ta õpetajatest oli tõesti pesueht SS-lane) kuni selleni, et ta mehkeldas kurikuulsa Shoko Asaharaga, viimasepäevasekti juhiga, kes korraldas viimaks Tokiyo metroos ohvriterohke mürkgaasirünnaku.. (Dalai laama on valmis “mehkeldama” igaühega, eriti veel nendega, kes lahkelt annetavad nagu Asahara.) Terve hulk etteheiteid seostub  Trimondidel Kalatšakra pühitsustega, millest on saanud Dalai laama peamine tõmbenumber kogu maailmas; neid korraldab ta üleüldise rahu nimel. Ta annab seitse esimest initsiatsiooni, kokku on neid aga viisteist ja kõik, mis seitsmendast edasi tuleb, on rangelt salajane ja hullult erootiline või räigelt militaarne. Lõpuks saab Ajarattast (kala – aeg, tshakra – ratas) ajastulõpu hävinguratas. Ka Shambalal või Shangrilal, millest on valge inimese teadvuses kujundatud pilt kui ideaalriigist kusagil mägede vahel, on oma varjupool: Shambala sõdalastel kangastub slime ees maailmavallutamine.

Mida sellest kõigest arvata? Kas Jeesuse isikut tumestab kuidagi see, et temast jutustava Uue Testamendi lõpus on Johannese Ilmutusraamat täis väga vänget ja vinget vägivaldset materjali?..

Kui loen Padmasambhava ja Jeshe Tsjogeli suhte kohta, et siingi guru kasutas naist ära, kaob tahtmine üldse edasi lugeda. Nähtavasti on Victorialt pärit see vinge feminism, mida Trimondide raamatust õhkub. Edasi loen vaid sirvimisi. Korraga loen :

On otse imekspandav, kui võimetu on olnud müstiline seksuaalsus vajutamaks sügavamat arhetüüpi inimkonna kultuurilukku. Kuigi miljonid ja miljonid mehed ja naised on kogenud armuühtes midagi ülemaist ja isegi vaatamata sellele, et enamusel kõrgkultuuridest on nii mees- kui naisjumalusi, ei ole unio mystica saavutanud tunnustust religioosse fenomenina. Ometi võiks just harmoonia ja armastus mehe ja naise vahel olla universaalseks paradigmaks ja sillaks eri kultuuride vahel. Valitud ideed ja kujutlused  tantrabudismist võiksid osutuda ülimalt vajalikeks sellise paradigma arendamisel.

Korraga lööb mu senine suhtumine Trimondidesse lausa kõikuma. See on ju see, mida minagi olen mõelnud ja rääkinud, et  peaksime võtma tiibetlastelt mitte kõike tervikuna ja põhimõttel võta või jäta, vaid valikuliselt üksnes eredamaid tantristlikke ideid (mis muide polegi nende omad, vaid omal ajal nende poolt Indiast imporditud), Dalai laama ja ta seltskond omavad meie jaoks küll hindamatut väärtust kui teabe allikad, kuid teisalt on nad ka taunitavad, kui selle teabe kättesaadavuse raskendajad ja meie jaoks tarbetu ballastiga koormajad. Mul on ju kogu aeg olnud tunne, et minu seisukohast  Dalai laama ei räägi asjast, ta paljude raamatute sisu võiks kokku võtta kahte sõnasse: “Olge mõnusad!” Dalai laamasid on olnud väga erinevaid, mõned on ka tantristlikku traditsiooni jätnud sügava jälje. Praegune ilmselt nende hulka ei kuulu. Tema on suur eetik. Kui tema käest on midagi tantrasse puutuvat küsitud, on ta  tagasihoidlikult öelnud, et tema ei tea sellest kuigi palju. Mõned meil on sellestki vaimustunud, et näete, isegi Dalai laama möönab, et see kõik on väga keeruline – mida siis teie veel tahate!.. Mina nii ei arva, pigem kaldun arvama, et laamad on tantrismi nimme liiga keeruliseks ajanud ja seda vähemalt osalt ka üsna omakasupüüdlikel eesmärkidel – see on ju nende “kapital”!... Nii või teisti ei ole nad meie kultuuris “adekvaatsed” ja me peaksime seda neile ka julgelt ütlema, mitte aupaklikult omaks võtma kogu seda pühajura ja geograafia, kosmoloogia ning füsioloogia käsitlust, mis on tänapäeva teadmiste valguses    naeruväärne. Siin muidugi öeldakse, et see geograafia ja kosmoloogia ei ole mõeldudki “tõelevastavaks”, see on sakraalne. Jah, kuid ilmselt pole meile seda vaja. Samas on vägagi tõsiseltvõetavad nende õpetused inimese siseenergiaist, meie surmajärgsest olust ja materiaalse maailma illusoorusest, mille tunnetamiseni on jõudnud nüüd ka tänapäeva kvantfüüsika. 

Dalai laamal on tõepoolest ka vari, mitte  küll ehk tema isiksusel kui sellel ülimalt autoritaarsel ja konservatiivsel  traditsioonil, millesse tiibeti mungaühiskond on budistliku  tantra vorminud.