Vaimuvalgus nr 12

Tantristlikke vesteid 3

VAATAME  RINGI  KECHARA  PARADIISIS

Kechara paradiise võib olla palju, kuid peamine on Meeru mäel, kus Valdrijoogitar ja Naudingukeeris teevad ühtes oma mandalapraktikaid.

Vähe, kuid siiski üha rohkem leidub inglise keeles kõigi nende lõputute sissejuhatuste ja üldkäsitluste kõrval ka selliseid budismiraamatuid, millest annab midagi sisulisemat ja sügavamat välja lugeda. Üks niisuguseid on ka Shermey Khensur Lobsang Tharchini  Sublime Path to Kechara Paradise, mis õpetab, kuidas kujustada end Valdrijoogitariks, mida teevad tantras nii mehed kui naised. Mõnigi mees võib imestada: miks ma peaksin end naiseks kujustama? Aga mõelgem kas või Jungi anima ja animuse käsitlusele – ilmselt annab selline kujustamine teistsuguse energiatunnetuse, avardab oluliselt meie kogemust. Praktika ei kätke  mitte üksnes enda kujustamist Valdrijoogitariks, vaid ka mees- ja naiskuju vahel edasi-tagasi liikumist, kuni selleni, et tunnetatakse end ühtaegu mõlemana, ühtunud jumalustepaarina. Kujustamise käigud on päris konkreetsed: Valdrijoogitarist Naudingukeeriseks või vastupidi – kujutletakse, kuidas rinnad kaovad või tekivad, munasarjadest saavad munandid, erutist tõivet – või vastupidi. Muide pildil, kus Valdrijoogitar on üksi, sümboliseerib ta kepp, khatvanga, kaaslast, Naudingukeerist (Tshakrasamvarat). Valdrijoogitar võib igal hetkel oma khatvangast Rõõmukeerise esile manada ja temaga ühtesse astuda. Meesadept kujustab sedagi, kuidas ta Valdrijoogitarina astub ühtesse Naudingukeerisega ja genereerib ning tunnetab sel viisil lahutamatu õndsuse-tühjuse tarkust. Ühe lõigu võiks siia päris sõnasõnalt tõlkida:

Mees-jumaluse salajane organ kaob tühjusse, selle asemele ilmub valge HUNG silp, mis muundub viieharuliseks valgeks valdriks. Naisjumaluse salajane organ kaob tühjusse, selle asemele ilmub punane AH silp, mis muundub punaseks kolmeõileliseks lootoseks. Siis ilmub valge DYA silp, millest saab lootose valge õiesüda, mis sümboliseerib valget bodhitsittat (valgustatud meelt).Valge õiesüdame keskel on kollane DYA silp.  Su pea kohal astuvad jumal ja jumalanna ühtesse ning nende liitekohast valgub läbi su lagipea õndaslik bodhitsitta, mis valgub su kõritshakrasse, mispeale koged õndsust. Kui see valgub edasi su südamethakrasse, koged suurt õndsust, kui nabatshakrasse, siis erakordselt suurt õndsust, kui seksuaaltshakrasse ja jõuab seal pärlitippu, koged sisimat tarkust ja jõuad taas sügavamale lahutamatu naudingu ja tühjuse kogemuses.

Veidi hiljem:

Teil tuleks mõelda: „Ma olen tõeline Valdrijoogitar ja tõeline Naudingukeeris“ Ja tunda selle üle uhkust. Point on siin selles, et kujustate end ilmuvana kahe jumaluse kujul, kes on oma loomult budad ; mediteerite, et nad heidavad ühte soovist luua lahutamatut õndsuse-tühjuse tarkust. Teiseks suhtuge oma kõnesse kui mantrasse; need ei ole tavalised sõnad, vaid buda-daakini kõne. Keskenduge vaimus mantratele, mis  jagavad õnnistust jumaluste suguelundeile. Meelisklege järgmise mantra üle: Om shri mahas sukha vajra he he ru ru kam ah hung hung pet so ha.

Ja veel edasi:

Tarkuseinitsiatsioonis astub Valdrijoogitar ühtesse kõigi budadega, kes ilmuvad Naudingukeerise kujul ja seejärel, ühtes sinuga, annab sulle su liikme läbi energeetiliselt kõik selle, mis ta oli ise neist ühetest saanud. Tõstes selle nüüd ülespoole, nabatshakrasse, kogedes õndsust, , tõstes sealt ülespoole südametshakrasse, õndsust, mis on juba kaks korda nii suur. Sealt tõuseb õndsus üha kasvades kurgu ja viimaks ka kroontshakrasse. Igal pool kehas on närvid. Kui nüüd õndsus on tõusnud kroontshakrasse, levib ta närvikava mööda laiali kogu kehasse. Seda õndsust tunnetades  avaneb sulle võimalus jällegi sügavamalt tunnetada Tühjust. Seejärel on vaja suunata õndsus kogu kehast närvikava mööda tagasi kroontshakrasse.

Valge ja punane õndsusekeeris

Selle harjutuse tegemiseks tuleb kujustada kõigepealt keskkanal: noolevarrejämedune, sirge, kuid mitte jäikade, vaid väga pehmete tumeroosade seintega, mille läbi on kerge kujustada energia imendumist.

Keskendage tähelepanu keskkanali alumise otsa ümber vastupäeva keerlevale  valgest bodhitsittast õndsusekeerisele. Seejärel liikuge oma kujustuses keskkanalit mööda ülespoole ja pange selle ülemise otsa ümber kroontshakras samuti vastupäeva keerlema punane õndsusekeeris. Jätke ta sinna keerlema ja laskuge keskkanalis tagasi alumise, valge õndsusekeerise juurde. See keerleb nüüd vastupäeva väga kiiresti. Tõstke ta aeglaselt ja sujuvalt keskkamnalis ülespoole kuni südametshakrani, kujutledes, kuidas ta sel tõusuteel levitab igale poole kehasse oma õndsust. Jätke ta südametshakrasse pöörlema ja tõuske oma mõttega üles kroontsaharas keereleva punase õndsusekeerise juurde. Punane keeris hakkab laskuma. Kui ta on jõudnud südemtshakrasse, keerlevad punane ja valge ketas seal esialgu segunematult. Sel hetkel püüdke jõuda oma tühjusekogemuses jällegi sügavamale. Mõne aja möödudes sulavad punane ja valge keeris ühte ning muunduvad üheks roosaks keeriseks. Seejärel hakkab keeris vähenema ja sulab su südames tühjusse. Jää veel meelisklema lahutamatu õndsuse-tühjuse tarkuse üle.

Raamatu suurimaks väärtuseks on  see, kuidas ta kujutab joogi sisemaailma plastilisust – kui nõtkelt võib üks kujutlus teiseks üle minna, tekitades üha uusi naudingu ja valgustatuse ilminguid, mis kõik on suunatud Tühjuse-kogemuse avardumisele ja süvenemisele. Võtame või ohvriannid: neid on nii väliseid kui seesmisi. Võime annetada viirukit, puhast vett, lilli – välised annid on paratamatult piiratud meie materiaalsete võimalustega -, oma kujutluses võime annetada märksa suurejoonelisemalt: terveid maailmu, iseennast. Kui oleme kujustanud end jumaluseks, siis on igati kohane seegi, et teeme annetusi  issendale. Igas budistlikus templis pannakse hommikul altarile seitse kaussi puhast vett: 1. kätepesuvesi, 2.eluvesi, 3.kõikepuhastav vesi, 4. valguse vesi, 5.lillevesi, 6.kalliskivivesi, 7.tarkuse vesi.  Annetamise mõte peaks olema selge –  hea energia genereerimine. Kujustatakse koguni kuus ande jagavat jumalannat: vormi jumalanna Rupavadžri  hoiab enda ees peeglit, helijumalanna Shabdavadžri mängib lautot, lõhnajumalanna Ghandavadžri pakub safraniga lõhnastatud vett, maitsejumalanna Rasavadžri delikatesse, puudutuste jumalanna Sparshavadžri püha riiet, teadmistejumalanna Dharmadhatuvadzri dharma lätet. Kui need ohvriannid on üle antud, tuleb jumalannad tagasi kutsuda ja hajutada oma südamesse.

Salajast ohvriandi kirjeldab autor nii:

Ma pakun kauneid maagilisi kaaslannasid, saledaid ja säravaid, vilunuid 64 armukustis  - ja mõtestab seda lahti nii:

Salajaseks ohvrianniks kiirgad jälle oma südamest välja lootose, merikarbi, elevandi ja hirve tüüpi daakineid. Lootose tüüpi daakini on keskse buda Akshobja kaaslanna. Kõik need daakinid saavad kaaslannadeks sinu õpetuseliini laamadele. Sinu juurlaama kaaslannaks on Valdrijoogitar. Kõik daakinid, keda sa oma südamest välja kiirgasid, võtavad Valdrijoogitari kuju ja heidavad ühte sinu õpetuseliini laamadega, kes kanduvad sellest  ülemaisesse ekstaasi.

Valdrijoogitaril on kolm kuju: väline, seesmine ja salajane. Välises kujus elab Valdrijoogitar Kechara paradiisis, seesmine Valdrijoogitar on enamasti BAM silbis sinu südames,  salajane Valdrijoogitar on see lahutamatu naudingu ja tühjuse kogemus, milleni oled juba jõudnud.

Valdrijoogitar  (Vadžrajooginii)


Kujusta seitse daakinit, kes valmistavad nektarit ja pakuvad seda siis seitse korda juurlaamale buda Vadžradharmale. Seitse korda – see sümboliseerib buda seitset „keha“: 1) ülima õndsuse keha, mis on buda füüsiline keha, 2) keha, mis on ühtes kaaslannaga, 3) keha, mis on tulvil loomupärast suurt õndsust, 4) keha, millel puudub iseeneslik eksistents, 5) keha, mis on tulvi kaastunnet kõigi olendite vastu ja toimib nende hüvanguks, 6) keha, mis on alati olemas ja ei kuulu ei samsaarasse ega hinajaana mõistes nirvaanasse, 7) keha, mis kestab nii kaua kuni samsaara on tühjendatud kannatavatest olenditest.

Buda „kehasid“ kasutab ka meetod nimega „Kolme keha võtmine oma teeks“, mis kujutab endast surma kogemist buda tarksuekehana, bardo kogemist buda naudingukehana ja taassünni kogemist buda emanatsioonikehana; selle meditatsiooni eesmärgiks on puhastada kolm „tavalist“ elamust, mis meid kõiki ees ootavad: surm, vahelmine olu ja taassünd. Surmas ilmub ere valgus, kuid üsna lühikeseks ajaks; kui me seda kardame, hakkab ilmuma järjest tuhmimaid valgusi. Parim, mida võiksime, on kaasa minna ereda valgusega  või tõusta sellest Valdrijoogitarina.

Tiibeti kiri on valdavalt silpkiri, milles üks kirjamärk tähistab silpi. Tantras kasutatakse kirjamärke ka maagiliste sümbolitena. Näiteks kujustatakse: BAM silp suureneb üha, kuni täidab ilmaruumi ja kõik tema sisse jäänud elusolendid tunnetavad oma olemust lahutatamatu õndsuse ja tühjusena. Siis hakkab BAM taas kokku tõmbuma äärtelt sissepoole, kuni sellest on järele jäänud üsna väike BAM. Siis hakkab seegi ära sulama altpoolt üles, kuni on jäänud vaid nada-leegike ülal. Viimaks kaob seegi ning  olen saanud õndsuse ja tühjuse tarkusekehaks.

Tiibeti BAM-silp

Rinpoche selgitab selle kujustuse ka põhjalikumalt lahti:

BAM-silp, mille sisim loomus on lahutamatu õndsuse-tühjuse  tarkus, hakkab suurenema, lahustades ja tehes enda-loomuseliseks kõik, mida ta puudutab. Kõigepealt lahustab ta sinu keha  ja muundab su õndsuse-tühjuse lahutamatuks tarkuseks. Järgmiseks lahustab BAM silp kaks välist dharmalätet,  mille sees sa seisad Valdrijoogitarina. Kui kujustad kehamandalat, on seal kaks dharmalätete kogu; üks Vadžrajoogitari südames, mis sisaldab endas kõik kehamandala jumalused, ja teine, mis ümbritseb välist Vadžrajoogitari. BAM-silp jätkab oma kasvamist ja lahustab surnuaiad, vadzra-tarad  ja tuleringi, mis neid ümbritsesid ja moodustasid  Vadzrajoogitari mandala välimise serva. Samuti kujusta, et BAM lahustab maja, milles sa praegu  istud ja et seegi võtab BAMi kuju. Mida selgem ja sügavam on su tunnetus Tühjusest, seda parem. See ei tule korraga, esialgu võib Tõhjus olla sulle pelgalt üks sõna, kuid järkjärgult hakkad seda tunnetama sügavamalt.  Maja, milles sa istud, on tühjuse emanatsioon, ta tõeliseks olemuseks on Tühjus. Sa ise oled samuti oma tõelise olemuse, Tühjuse, emanastioon. Kujutle, kuidas linn, kus sa elad, su kodumaa ja kogu maailm muundub BAMiks. Lõpuks kujutle, et mitte ainult meie maailm, vaid kõik maailmad, kogu universum sulab ning sellest ei jää järele muud kui üks suur BAM, mille loomuseks on õnduse-tühjuse lahutamatu tarkus.  BAM suureneb universumi piirideni; kogu füüsiline universum ja selles olevad elusolendid omandavad õnduse ja tühjuse lahutamatu loomuse. Seda kõike tuleb aduda pideva protsessina. Samuti tuleb jõuda äratundmisele, et kogu universumis pole midagi muud kui sa ise, sinu keha ja vaim hiigelsuure BAM silbi kujul. Seejärel hakkab BAM oma servadest taas väiksemaks  kokku tõmbuma, kuni temast on jäänud üks väga väike BAM-silp. Ära mõtle sellest kui mingist eraldiolevast objektist enda ees; sa ei ole vaatleja, kes jälgib, kuidas BAM esmalt suureneb ja siis jälle väheneb, sa ise oled BAM-silp, mis avardub ja siis jälle väga väikeseks kokku tõmbub.

Kasulik on teadvustada endale, et on kolm tunnetustasandit; esimene kätkeb meeletmuljeid, kõike seda, mida me näeme, kuuleme jne ning seda võiks nimetada jämetasandiks, keskmisel tasandil on tunnetuse aluseks tunded: meeldivus, iha, aga ka ebameelidivad tunded nagu viha või ängistus, kõige peenemal tasandil tulevad mängu kujutlused, näiteks see, kui kujustame mandala.

Guhjasamadža süsteemis praktiseeritakse kehamandalat nii, et 32 kehaosa muundatakse jumalusteks, selline kehamandala on mõneti jämedakoeline, kui võrrelda sellega, mida õpetatakse Tshakrasamvara süsteemis. Meil on jämedaid, peenemaid ja väga peeneid kehaosi. Guhjasamadža kehamandala moodustub jämedakoelistest kehaosadest, Tshakrasamvara oma meie kehanärvide välimistest otstest, Valdrijoogitari kujutuses luuakse kehamandala meie keskkanali närvilõpmete seesmistest otest, mis muundatakse paljudeks erinevateks jumalusteks.

Naudingukeeris (Tshakrasamvara)


Kristlusestki teame, et usuline tee ei ole kuigivõrd reglementeeritud, vaid on just selline nagu ta kellelgi välja kukub: kui palju palveid, kui palju Piibli lugemist, kui palju elamusi vaimulike piltide ja kujudue vaatlemisest – siin ei ole ega saagi olla mingeid kindlaid reegleid; iseenesest kujuneb inimese viimasteks hingetõmmeteks  summa summaarum kõigest sellest, mida ta eelnenud elu jooksul on usueluliselt endasse talletanud. Nii on see kõigi usundite puhul ja ka sellise vaimsete huvidega inimese puhul, kes võtab vastu usulisi kogemusi  erievatest usunditest. Kuigi laamad püüavad meile sisendada, et vaimulik eneseteostus peab olema väga kindlapiiriline nagu ristsõnamõistatuse  või mõne teadusliku probleemi lahendamine, ei pruugi me neid selles osas tõsiselt võtta – läheb ikkagi nii nagu ma eelnevalt kirjeldasin.. kuigi Lobsang Tharchin näib pidevalt kaalutlevat, mida öelda, mida välja jätta. Sellest mõjub ta raamat kuidagi fragmentaarsena ja lugeda on raske. Aga isegi sellele vaatamata pakuvad need leheküljed  ideid, mille loov kasutamine peegeldub kindlasti kord meie usuelulises summa summarumis.

Raamatu esilehel on märge:

Kui soovite lugeda seda raamatut ja sellest õigesti aru saada, on tähtis, et oleksite enne saanud Valdrijoogitari pühitsuse pädevalt laamalt.

See ei ole just keeld: sa ei tohi lugeda!..Pigem midagi selles vaimus nagu ühe hotellitoa seinal silt:

Kui suitsetate voodis, võib juhtuda, et tuhk, mis hiljem ära koristatakse, osutub Teie omaks.

Aga  on selles osas juba  „edasi mindud“,  on ilmunud raamatuid, mida keeldutakse müümast neile, kes pole vastavaid pühitsusi saanud. Kui nüüd ka ise üht raamatut tellides selle kitsenduse vastu põrkusin, vihastasin üle hulga aja päris tõsiselt. No saame näha, kui tõhusaks selline keeld osutub: aga need inimesed, kes oma töö käigus  raamatutega kokku puutuvad – trükkimisest ladustamiseni – kas nemad ka peavad olema „pühitsetud“?.. Aga raamatukogud?.. ma arvan, varem või hiljem paneb keegi need raamatud täies mahus Netti üles – olekski hea ninanips isekatele keelajatele. Muide minul on nii Tshakrasamvara kui Valdrijoogitari ja ka Kalatshakra pühitsus.