1. november 2011
Tantristlikke vesteid 2
SEKSUAALSUS JA MAAILMARELIGIOONID
Kuigi on üldlevinud arvamus, et usuelu, aga ka laiemalt vaimsus ei sobi seksiga kuidagi kokku, pole see kaugeltki nii. Ka arvamus, et kõige halvemini on seksuaalsusse suhtunud ristiusk, kõige paremini aga budism, ei pea täies mõõdus paika. Budist Shantideva, kui ta nimetab inimkeha pasakotiks ja ironiseerib selle üle, et olles ise see, ometi himustad veel teist samasugust, on inimkeha mõnitamises ületanud kristlikke kirikuisasid, teisalt jälle on kristlikust traditsioonist, näiteks ühelt 17.sajandi inglise luuletajalt Thomas Trahemelt meieni jõudnud üks imtlusväärne inimkehe ülistus.
Ka ühe ja sama religiooni piires võib kohata väga erinevat suhtumist, samas aga pole ühtki suurt maailmareligiooni, mis seksuaalsust lihtsalt ignoreeriks – suhtumine võib olla omaksvõttev või järsult eitav, kuid külmalt mööda ei vaadata.
RISTIUSK
Seksuaalsuse kolmest funktsioonist – järglaste saamine, nauding ja seksuaalsuse vaimsed ning maagilised võimalused,- tunnustatakse vaid esimest ja seda nii rõhutatult, et kui mehel ja naisel, kes on abielus ja siiralt soovivad last saada, tekib suguühtes ka mingil määral naudingut, siis nad ikkagi on teinud pattu. Siit absurdne järeldus: võrratult parem on seksida ja seda mitte nautida, kui seksida ja seksi nautida. Seksuaalsed üleastumised jaotati kaheks, “loodusega kooskõlas olevad” ja “loomuvastased”. Viimased tõid muidugi kaasa palju rängema karistuse. Nii tuli välja, et liiderlikkus, abielurikkumine, aga isegi vägistamine on väiksemad süüteod kui onanism või homoseksuaalsus, sest viimaste puhul on välistatud seksi “loomulik” eesmärk. Tänapäeval on kristlaste vaated selles osas küll avardunud – ei tehta sellest enam numbrit, kui abikaasad saavad seksist ka naudingut, seda võidakse isegi ülistada, kuid rangelt peetakse silmas ikkagi seda, et see kõik sünniks monogaamses abielus. kõik kisub ikka sinnapoole, et seksi ainus loomulik ja lubatav funktsioon on järglaste saamine. Paulus VI Humanae Vitast loeme ikkagi, et iga seksuaalsuseavaldus peab olema avatud elu edasikandmisele.
HINDUISM
Hinduism on kui Ganges, mis voolab vabalt ja sundimatult, jagunedes oma deltas loendamatuteks harudeks. Ganges pole lihtsalt jõgi, vaid mütoloogia, eluvaade – Ganges ongi hinduism. Kunagi olevat see püha jõgi voolanud mitte maa peal, vaid taevas, siis aga saavutanud kuningas Bhagiratha oma vaimse eneseteostusega selle, et Šiva nõustunud Gangese maa peale laskma. Jumalad kahtlesid: kas maapind peab üldse vastu. Otsustati siis, et Gangese vood laskuvad kõigepealt Šiva juustele. Niipea kui jumalanna Ganges Šiva pähe laskus, ta armus ja nad abiellusid. Kummatigi lubas Šiva ühel miljondikul pühast jõest maapinnale laskuda. Miljonid hindud palvetavad ja kümblevad iga pave Gangeses, uskudes et jõgi on jumalanna veeldunud kujul. Šiva ja Gangese liit sümboliseerib tule ja vee, seksuaalsuse ja vaimsuse ühtsust. See mõte kumab läbi ka iga hindu unistusest saada kord laibana põletatud Gangese kaldal ja ühineda oma tuhas veevoogudega. Meie kehas on seesmine tuli, mida inimene kogeb ihana ja see vastab tulele välismaailmas. Sama lugu on seksuaalsete vedelikega kehas – need vastavad veele välisilmas ja ühtaegu on nii tuli kui vesi jumalike vägede kehastued. Seksuaalsust ja vaimsust ei kogeda eraldatud nähtustena, vaid ühe ja sama tule väljendusviisidena. Selline omaksvõttev ja loomulik suhtumine iseloomustab hindu seksuaalsusetunnetust. Ent teisalt jälle – hinduismis on esindatud kõikvõimalikud suhtumised. Õnneks need ei võitle omavahel, vaid pakuvad end välja erinevate võimalustena. Šivat palveletakse ta suguti, linga, kujul. Selle kohta on ka mitmeid müütilisi põhjendusi. Brahma ja Višnu olid kord ürguniversumis vaielnud, kumb neist on annud loova alge. Korraga ilmunud nende kõrvale hiigellinga, mille algust ega lõppu ei suutnud leida ei Brahma ega Višnu – üks kiirustas otsingus ühele, teine teisele poole. Korraga ilmus lingast naerev Šiva. Nii oli ilmne, et just tema on kõige algpõhjus ja looja.
Krišnaismis, mis india külaühiskonnas väga populaarne, on usundi tuumaks jumal Krishna armumäng, liila, karjatüdrukutega. Kusjuures on täiesti inimese enda asi, kas ta püüab seda jäljendada tegelikkuses oma armastatuga – saada kahekesi jumalikuks paariks,- või kujustab oma kehas nii Krisna kui Radha ja naudib kujutluses nende armurõõme. Hinduisti võiks kujutleda mõnusa jutuvestjana, kes pajatab, mis parajasti pähe tuleb, kui ta aga kuuleb, et teine kõrval räägib hoopis midagi mud, ei torma talle kätega kallale, vaid üksnes naeratab salapäraselt, andes vaid mõista, et tegelikult teab tema salajasist asjust ikka midagi rohkemat kui teine..
6.sajandil kerkis kõikjal üle India esile naisi, kes olid avastanud seksuaalsuses peituvad maagilismüstilised võimalused, olid tulnud selle peale, et seksi kaudu võib vaimselt üleneda. Öövarjus heitsid nad meestega ühte templite kõige salajasemates siseruumides ning kandusid ühtes olles ekstaasi. Nii lisandusid hindusimi tantristlikud õpetused. Midagi lausa enneolematut see ju polnud. Ka nii iidses tekstis nagu Brihadaranjaka upanishaad, samastatatakse suguühet ohvritalitusega: naise niuded on ohvrialtar, karvad ohvritulle heidetav hein, nahk somapress (soma oli hindude püha, seisundisse viiv jook, mis pole midagi mud kui punase kärbseseene leotis), vulva huuled on tulellegid, sperma tulle heidetav ohvriõli; kes suhtub suguühtesse selliselt, saab sellest sama pälvimuse, mille annab traditsiooniline ohvritalitus. Seksuaalset temaatikat on hinduism tulvil ja vahel ilmneb seda päris ootamatutes seostes, näiteks legendis sellest, kuidas Shiva oma surnud naise kehaga hullunult ringi tormas; kuhu mõni surnukeha tükk langes, sinna temple püsitati, kõige püham temple sai Kamaakhjasse Assamis, kuhu oli langenud Siita joni.
BUDISM
Algne budism ületas kõige maise põlgamises isegi ristiusu: perekonna loomine oli haudade täitmisele asumine (mis on ju muidugi tõsi!) ja inimene - pasakott.. Rääkimata sellest, et noorus ja isegi elu on üürike.. Tegelikult on siin võimalikud kaks täiesti erinevat suhtumisviisi: võib ju ka tunda, et õnnehetke lühidus teeb selle mitte tühiseks, vaid eriti väärtuslikuks. Ka võiks end lohutada sellega, et uus elu ja noorus tuleb jälle. Kuid budalased olid kõiges maises nii pettunud, et ei soovinudki uut elu, vaid tahtsid taassündide ahelast üldse välja jõuda ning olid selle nimel valmis alluma loendamatutele reeglitele – käske ja keelde oli palju rohkem kui keskaegseis euroopa kloostrites , ikka mis kell sa pead midagi tegema ja mida ei tohi!.. – lootuses, et nii jõutakse selle elu lõpul eesmärgile natuke lähemale. Seda, et kohe selles elus või selle järel võib nirvaanasse jõuda, isegi ei loodetud, lepiti sellega, et elusid on veel ees nii palju kui puu ladvas lehti, kuid kui usinalt kõiki reegeleid täita, oled elu lõpul oma suurele eesmärgile jälle pisut lähemale saanud. Sellist pasakoti-budismi jagus üle tuhande aasta ja tänapäevalgi võib seda näha Shri Lankal, Birmas, Tais ja mujal Indo-Hiina maades. Üheaegselt sellega, kui hinduismis võttis kuju tantristlik liikumine, tekkis see ka budismis. Tantrabudistid väitsid, et kasutatades tõhusaid tehnikaid, eriti aga sekuaalseid praktikaid, on võimalik nirvaanasse jõuda isegi juba selle elu jooksul. Ka kinnitasid nad, et see, mida nemad räägivad, on samuti Buda õpetus, ainult et ta õpetas seda salaja oma kõige mõistmisvõimelisematele õpilastele. Siin on ilmselt tegemist mütoloogilise mõtlemisega, mille puhul pole tähtis see, kas asi tegelikult nii oli, vaid see, et nii mõtlemine aitab meil edasi liikuda soovitud suunas. Tulemuseks oli igatahes inimkonna kõige rafineerituma vaimse õpetuse kujunemine (kulmineerus see hiljem Tiibetis), mis oli ühtlasi ka kõige rafineeritum seksuaalne õpetus. Kui vaadata tiibeti kloostrites jab-jum pilte (neist ei taha laama midagi rääkida, ehk ta muidu küll võibolla üsna paljusõnaliselt oma kloostrit tutvustab, ka on need pildid vahel spetsiaalse eesriidega kaetud), siis tekib mõte, et vadžrajaana on tegelikult superhedonism. Muidugi on , eks nende põhipostulaatki räägib naudingu ja tarkuse ühtesulatamisest. Nad on seksuaalsusest arendanud midagi nii peent ja ülemaist, et selle nimetamine seksuaalsuseks mõjub neile juba kohatuna. Kui hinajaanas on selgelt eelistatum mehena sündimine – ka nunnad loevad oma esmaseks eesmärgiks sündida järgmises elus mehena -, siis vadzrajaanas on pigem isegi vastupidi, naiste võimalusi valgustauks saada leotakse paremaiks. Seda on väitnud näiteks Padmasambhava, keda tiibetlased peavad lausa teiseks Budaks, tema vaimulikku kaaslannat Jeshe Tsjogelit aga naisbudaks.. Usuti, et bodhisattvad Samantabhadra ja Avalokitsehvara sünnivad vahel kaunite naiste kujul, kes on suutelised andma oma peene energeetika läbi meestele armuühtes valgustuselamuse. Hiinas oli kord väga populaarne legend Liidetud Kontidega Bodhisattvast. Külla ilmus üks välismaalasenägu kaunis neid, kes oli nõus ühte heitma iga mehega, kes seda vaid soovis ja iga mees, kes oli temaga voodit jaganud, polnud pärast enam endine. Kui see neiu 24-aastaselt suri, ilmus kaugelt kohale üks Kesk-Aasia munk ning pidas neiu haual teenistuse. Kui külaelanikud temalt küsisid, miks ta seda teeb, vastas munk:
- See tüdruk oli Liidetud Luudega Bodhisattva. Kui haud aastaid hiljem lahti kaevati, nähti, et luustiku luud olid tõesti kenasti koos.
Jaapanis võtsid lõbutüdrukud endlae tihti nimeks Väike Kaastunde Jumalanna ja tegid rohkeid annetusi zen-kloostritele ning hiljem, kui olid oma ameti pidamiseks juba liiga vanad, läksid samasse nunnaks.
Pasakoti-kujund on vadžrajaanas tähelepanu väärival viisil teisenenud. See tuleb selgelt ilmsiks ühest vägevast kujustusest, mille toob ära Herbert Günther oma raamatus The Creative Vision:
Kujustage iseeneslikult tekkinud suurt kolbakausikujulist nõu, milles on viit liiki liha ja viit sorti nektarit: kolbakausi sisu on asetatud nii, et keskel on inimliha ja sitt, ida pool pulli liha ja sperma, lõunas koeraliha ja ajud, läänes hobuse liha ja ila ning põhjas elevandi liha ja kusi. Kirjeldatud järjekorras muundub kolbakausi sisu rituaalühtes jumalaiks ja jumalannadeks.
Selles kujustuses on nüüd “pasal” juba hoopis teine tähendus kui oli Šantideval.
Olgu siin tantristliku kujustuse näiteks veel üks väike lõik “Vadzrajoogitari tantrast”:
Meesjumaluse lingam kaob tühjusse, selle asemele ilmub valge Hung-silp, mis muundub viieotsaliseks valgeks vadzraks. Siis ilmub punane Bya-silp, millest saab punane kalliskivi, mille tervikku märgistab kollane By kaob tühjusse, selle asemele ilmub punane Ah-silp, mis muundub kolmeõileliseks lootoseks.
Ja veel üks näide kaemustest, mida Jeshe Tsogjel koges ühtes Padmasambhavaga:
Punases paradiisis niudetshakras kuuekümne ühel Puhtal Maal, kus kuuskümmend üks Herukat on ühtes oma kaaslannadega, ümbritsetud sadadest tuhandetest samsugustest, nende keskel peamine punane Heruka oma kaaslannaga, kelle loomupärast rõõmu tulvil enesetundesse ma sain pühitsuse. Samal hetkel langesid minust ära kõik emotsionaalsed klammerdumised, tegude ja vastutegude ajendid, ma saavutasin vaate sisimasse puhtusse ja sain võime avaldada head mõju kõiksusele. Nii sain nimeks Piiritu Teadvelolu Tsogjel.
Vadžrajaanas on sihiks saavutada tunnetus: Tarkus ja Nauding sulavad Tühjusse. Seega siis ülim eesmärk on Tühjuse kogemine. Kuid sellele peab kaasnema armastus ja kaastunne kõigi olendite vastu:
Kes adub Tühjust, kuid kelles pole kaastunnet,
see ei saavuta ülimat sihti;
kes aga keskendub üksnes kaastundele,
see takerdub samsaarasse.
(Dohakoša)
Vadžrajaana maailmapilt ühildub üllataval kombel tänapäeva kvantfüüsikaga: kõik, isegi tahked asjad, on energia avaldusmiskujud, maailm sellisena nagu me seda näeme, on aga vaid meie meelemuljete kogum, mille taga pole midagi tegelikku ega püsikindlat. Kogu maailm on virtuaalne. Miks siis mitte luua endale meeldivam maailm! Keskseks selles loomingus on kujutlus jumalast ja jumalannast kui peenemast, ülevamast energiatasandist ja jumala ning jumalanna suguühtest kui kõrgeimast inimesele kujuteldavast naudingust. Üks eriline tegelane on vadžrajaanas Vadžrajooginii, Vadžrajoogitar, eriti väeline naisenergia kehastus. Piltidel kujutatakse teda tulipunase kehage kauni kirgliku alasti naisena, kes kannab vaid luuripatsitest seelikut. Ta ülestõstetud käes olevast kolbakausist, pole hästi aru saada, kas see on täis verd või tuld, igatahes midagi, mida ta võtab end ümbritsevast tuleringist. Üks tantrabudistide lemmikpraktikaid – nii meestel kui naistel – on kujustada end Vadžrajoogitariks. Õhtul magama heites tuleb kujutleda end Vadžrajoogitarina, hommikul ärgates samuti: silmi pestes kujutle, et teed seda Vadžrajoogitarina, süües – et sööd Vadžrajoogitarina. Kõiges selles aitavad kaasa mantrad; neid on palju, pikki ja keerukaid, aga ka ühesilbilisi nagu HUNG või BAM. On otse hämmastav, millise kergusega ilmub vadžrajaanalase teadvuses tühjusest lootos, sellele kuu ja päikeseketas, püha silp või rituaalühtes jumalik paar – kõik see oleks nagu vaimusilmas nähtav multifilm. Mandala-sõna toob meelde harmooniat kiirgava ringikujulise värvilist kribu-krabu täis pildi, ent mandala on ka jumaluse palee, samuti kasutatatakse sõna keha-mandala. Kui üks tiibeti õpetlane valmistus pikaks ja vaevarikkaks reisiks Indiasse, et külastada seal 24 suurt pühapaika, palusid ta õpilased, kes ei tahtnud temast nii pikaks ajaks ilma jääda, et ta ei läheks, veendes teda, et need 24 pühapaika võib leida ka oma kehas, millega õpetaja nõustus. Vaat siis, mis kõik võib leiduda inimkehas, tuleb tahtmine hüüda pasakoti-budistidele.. Imetlusest inimkeha ees on kantud ka õpetus tõekoehast, naudingukehast ja kiirguskehast, mis vastab meile juba tuttavama käsitusega aurast: meie keha ei piirdu füüsilise keha piiridega, ulatume oma kiirgusesega märksa kaugemalegi. Kui viibime tõekehas, näevad meid vaid teised budad, kui naudingukehas, siis ka bodhisattvad, et aga olla kasulik kõigile olenditele, peame võtma kiirguskeha. Siin ilmneb ka üks kõrgeltarenenud hedonismile iseloomulik joon: kaugel sellest, et tunda kadedust, meile meeldib see, kui teistelgi läheb hästi, me naudime sedagi. Just nii tuleb mõista bodhisattvatõotuse seda osa, mis kätkeb kõigi olendite aitamist valgustatuse poole.
Vadzrajoogitar
Tantra vabastab meid meie meelte poolt loodud maailma tõsiselt võtmise sundusest, aitab luua selle asemele maailma, mis aitab meid märksa enam peamise sihi, valgustatuks saamise poole. Noore tudengina Uku Masingut külastatdes jäi mulle mõistatuslikuks üks ta mõtteavaldus, mis kõlas umbes selliselt: “Inimene ei peaks sugugi nii palju vaeva nägema kõige selle kätte saamiseks, mida ta ihaldab, need asjad on saavutatavad palju kergemini.” Ma ei mõistnud, mida ta sellega öelda tahtis ja vast ei mäletaksi neid sõnu, kui ta oleks öelnud seda vaid ühel korral. Aga ta kordas seda mõtet mitut puhku. Ju oli mind vaadates nii ilmne, et noormees kulutab parajasti suure osa oma energiast ja ajast armueluliste raskuste võitmisele.. Küllap pidas Masing silmas midagi sellist nagu Tsonghapa, kui see ütles, et üks tegelik suguühe on küll vajalik südametshakra kuuekordse sõlme avamiseks, kuid hiljem on siis juba võimalik kanduda energeetiliselt tagasi kord omandatud kogemusse..
Hinajaana ja vadzrajaana vahel haigutab kuristik. Vadzrajaanalsed kinnitavad, et peavad heaks ja õigeks ka kõike seda, mida õpetab hinajaana, kuid kohe kerkib küsimus: miks nad siis ei täida neid ja neid reegelid, eksivad päevas mitusada korda kõige selle vastu, mis kehtestatud?.. Küll aga tuleb budalaste auks öelda, et ususõjad on neile tundmatud, kunagi pole hainjaanalaste vägi marssinud vadzrajaanalaste vastu, pole mõeldud nagu Euroopas, et hugenotid on vaja maha nottida.
Maailmareligiooni staatusse on budism tõusnud tänu vadzrajaanale ja zenile, hinajaana kui ilus, aga igav, pole saavutanud Läänes suuremat kõlapinda.
TAOISM
Hiinas on väga hinnatud pikaealisust, ideaaliks on lausa surematus. Aegajalt saabub teateid mõnest kaheksasaja-aastasest mehest.. (Jälle mütoloogiline mõtlemine muidugi.) Esmalt püüti valmistada elueliksiiri mitmesugustest ainetest, kuna aga õnnetul kombel lisati ka elavhõbedat, tina ja väävlit, siis eluea pikenemise asemel lühenes see nii mõnelgi targal ja keisril. Lõpuks taibati, et midagi ei klapi ja hakati otsima elueliksiiri valmistamise võimalusi inimese kehasiseste energiate abil, mis osutus juba märksa perpektiivikamaks, võib öelda isegi geniaalseks lahenduseks, mille läbi arendati edasi kogu inimkonna teadmisi bioenergeetikast. Kaardistati akupuntuuripunktid, mis paiknevad energiameridiaanidel otsekui pärlid pärlikees.
Taoistliku mõtteviisi kohaselt jaguneb kõik mehelikuks ja naiselikuks algeks, jangiks ja jiniks, mees ja naine on vaid osake sellest üldisest tervikust. Kuid jangis on alati ka jinni ja vastupidi, mis teeb nii mehele kui naisele võimalikuks leida oma kehas ka vastassugupoole põhiolemus, kujundada endas energeetilise kogumina taevalik armastajapaar ja nautida nende ühet. Kuid, nagu öeldud, taoisti teadvuses jaguneb kõik mehelikuks ja naiselikuks algeks: taevas, pave, päike, tuli, valgus, magi, torn on jang, maa, öö, kuu, org, vesi on aga jin. Tuli on jang, kui küünlatules on siiski rohkem jinni kui päikeses, ja laine on rohkem jang kui nutupisar. Taoist taotleb kõiges jangi ja jini harmooniat ja seksuaalsuseski eelistatakse näha sugudevahelist harmooniat, mitte võitlust. Seepärast on hiina mõttelaadile täiesti võõras ka keha ja vaimu vastandamine, kõike tajutakse ühe tervikuna vastastikuses koosmõjus, kusjuures mees ja naine on ka lihtsalt ühed jangi ja jini avaldumisvormid, osake kosmilisest harmooniast. Süda esindab tuld inimeses, suguelundid vee-elementi ja erootilise erutuse kasvu tunnetatakse päikese tõusmisena, koiduna. On ka õpetusi selle kohta, kuidas mees või naine võib suguühtes oma partneri elujõust tühjaks imeda, kuid valdavad on siiski õpetused, kuidas vastatsikku oma energiat, ki-d, tugevdada: kui mees on seemnepurske näol ära kasutanud oma jangi, ilma et oleks omastanud naisest küllaldaselt jinni, saavad talle osaks terviseprobleemid. Muistsed hiina seksiõpikud rõhutavad naise naudingu tähtsust: alles siis, kui naine on piisavalt erutunud, saavad tõelised bioenergiamängud alata: vulva on kolle või ahi, milles saab hakata “rohtusid” valmistama. Hiinlastel on muide ka väga rafineeritud seksuaalmeditsiin. (Mitte selles mõttes, et ravitakse väga hästi suguhaigusi, vaid teatud kindlaid seksuaalseid toiminguid kasutatakse paljude haiguste raviks.) Üks hiina lemmikkangelasi on müütiline Kollane Keiser, kes olnud ühtes 1200 naisega ja saavutanud seeläbi surematuse. Ka naiste hulgas on surematuid, nende hulgas mõned naised, kes olid Kollasele Keisrile armuasjus õpetajateks. Üks hiina vanasõna ütleb, et kui mehel on armuasjust õige arusaam, võib ta olla ühtes paljude naistega ja ta tervis ainult võidab sellest, kui tal seda aga pole, siis on ka ühest naisest küllalt, et teda hauda viia. Taoismis on kaks erinevat seksuaalpraktikat, esimest nimetatakse magamistoa kunstiks, teist aga jinni ja jangi kahekesi arendamiseks. Kui võrrelda Indiaga, siis esimene on “Kaama suutra”, teine tantra või meie kolmikjaotuse järgi on esimene naudingule, teine aga müstilisvaimsete eesmärkide saavutamisele suunatud seksuaalsus. Tangi ajastu taoistlik filosoof Li Dongxuan on öelnud:
Kümnest tuhandest, mis Taevas loonud, on inimene kõige imepärasem.kõigest sellest, mis teeb inimest õnnelikuks ei ole aga miski muu võrreldav suguühtega. Selles on kõik paika seatud Taeva poolt ja võtab kuju Maa järgi, see reguleerib jinni ja valitseb jangi.
Taoistide sihiks on elu tulvil rõõmu, õnne ja head tervist. Miski seksuaalsusse puutuv ei ole Hiinas kunagi seostunud patu või moraalsete süümepiinadega.
ISLAM
Prohveti eluloo järgi oleks võinud arvata, et uuest usust kujuneb hõrk erootiline religion - kui mõelda, et viimased ilmutused sai Muhamed oma viimase naise, noorukese Aisha embustes! - kuid paraku nii ei läinud ja kui lugeda Koraani on ka selge, et ei võinudki minna. Tõsi, ühest kohast Koraanis võib välja lugeda seda, et paradiisis on – erinevalt kristlaste paradiisist – õigetele ette nähtud ka seksuaalseid lõbustusi, kuid seda mainitakse vaid ühes kohas ja õige põgusalt, üldiselt kütab muhameedlaste pühakiri üles fanaatilist võitlusvaimu ja kinnitusi Jumalale: sinu vaenlased on ka minu vaenlased ja vastupidi! Kes aga on vaenlased – eks ikka need, kelle karjamaad ja pudulojuseid õigeusklik endale himustab. Koraan lubab pidada nelja naist. Muhamedil endal oli neid vähemalt viisteist, mitte küll kõik samaaegselt. Prohveti naiste hulgas oli leski, sõjavange, mõned naised tulid ise Muhamedi juurde ja tegid abieluettepaneku. Ainus, kes jõudis ta voodisse neitsina, oli Aisha, kellega prohvet abieluus, kui tüdruk oli kuueaastane. (Seksuaalsuhete algus üheksa-aastaselt.) Intelligentsest Aishast sai prohveti lemmiknaine ja truu kaasvõitleja, kes võitles islami eest isegi lahingus kõrvuti meestega.
Islamis pole seks patt ja sellega seotud karmid keelud on pigem omandiõiguslikud ning privaatsust tagavad. Normist kõrvalekaldumisi ei sallita, mehelik naine ja naiselik mees ei leia islamimaailmas asu. Araablaste kõige kuulsam armukunstiõpik, Shaikh Nafzavi “Lõhnav aed” algab sõnadega: “Tänu Allahile, et asetas mehe suurima naudingu naise kehasse ja naise suurima naudingu mehesse.”
Klass omaette on islami müstikud, sufid. Nad moodustavad vaid väikese osa kõigist islamiusulistest, kuid on andnud inimkonna kultuurivaramusse palju, eriti oma ilusa armastuluulega Kohe meenub jälle Hafizi õhkamine, kui ülev on palveleda Jumalat ta kõige ilusamas kujus, kaunis naises. Araablaste peen lembelüürika andis algtõuke ka trubaduuride kultuuri kujunemisele Euroopas.
UUSPAGANLUS
Mõtlesin tükk aega, mis oleks õige pealkiri, kuid paremat ei leidnud. Tahan siin käsitleda neid vaimseid liikumisi, mis alates möödunud sajandi viiekümnendaist aastaist on visalt levinud nii Ameerikas kui Euroopa maades ja mille üheks oluliseks tunnusjoonesks on püüd taaselustada Põhja-Euroopa kristluse-eelset usundit. Inglise keeles kasutatakse üsna laialdaselt nende kohta nimetust vicca, kuid eesti “nõidus” on märksa kitsam mõiste, eestlase suhtumine on liig pragmaatiline – ikka tahetakse midagi saada, kui mitte tervenemist mõnest haigusest, siis midagi lausa maeteriaalset.. Tänapäeva vicca-traditsioonis tahetakse pigem elamusi, religioossesse gruppi kuulumise tunnet, eelkõige aga taas kogeda seda, mida ilmselt vanad eestlased läbi elasid oma suvisel pööripäevapidustusel Ebavere mäel, kus pühade riituste hulka kuulus ka seksuaalvahekord, millest on jäänud ilus luulekujund – sõnajalaõie leidmine.
“Uuspaganaid” on väga erinevaid, kuid mingeid tüüpilisi jooni saab siiski välja tuua. Ollakse looduslähedased. Riitusi korraldatakse nii selleks sisustatud ruumides kui ka vabas looduses. Erilist tähistamist leiavad pööripäevad. Austatakse jumalannat, see on vastuvõetav nii naistele kui ka meestele, tihti ongi seltskonnas eestvedajaks preestritar. ( On kostunud nurinat, et kui preestritar “ ei või enam esindada jumlanna ilu”, peaks ta tagasi astuma.) Peetakse lugu ka sokusarvedega jumalusest Paanist. . Seksuaalsus on “”worshipful physical activity”. Eesti keeles pole täpset vastet inglise sõnale “worship”. See on midagi ülistamise ja palvelemise vahepealset ja inglise keeles antud kontekstis üsna sobiv ja täpne väljend.
Mõneti on uuspaganlus lähedane uusajastu-tantrale, ka “uuspaganad” kasutavad meeleldi tshakra mõistet ja see jumalannade ning jumalate nimistus, mis leidub Sirona Knighti raamatu Love, Sex and Magick taga, on muljetavaldav, seal on üles loetud kogu maailma jumalad-jumalannad, kellel on vähem või rohkem erootilist värvingut.
Mehelikkust sümboliseerivad esemed (kristall, võlukepike jt.) tuleb asetada altaril paremale, naiselikkuse sümbolid (merekarp, karakas, lilled) vasakule. Seksuaalmaagia riituse on Knight jaganud 9. järguks:
- Teadvusta endale väga selgelt, mida soovid seksuaalmaagia abil saavutada. See peaks olema midagi sellist, mille saavutamist sa tõesti väga soovid. Kui teed maagilise riituse koos partneriga, arutage omavahel kõik hästi läbi.
- Loo sümboolne kujutlus sellest, midas soovid, samuti pane see kirja. Näiteks kui soovid armuelu rikkamaks muuta; “Meie suhe saab iga päevaga kirkamaks ja sügavamaks.”
- Loo üherealine loits, mantra või laul, aseta see altarile.
- Joonista sümboolne kujutis oma soovist ja aseta see altarile.
- Ela täiel määral sisse oma soovi, näe, kuule, maitse, nuusuta ja hooma seda intuitiivselt.
- Eruta end peaaegu orgasmini; pole oluline, mil viisil sa seda teed, üksinda või partneriga.
- Keskendu oma soovile orgasmieelses seisundis. Eruta end peaaegu orgasmini vähemalt kolm korda (klassikaline arv on üheksa).
- Muuda kõik oma sooviga seostuv nii elavaks ja reaalseks kui võimalik. Kui siis viimaks orgasmi paiskud, haara oma soov kaasa, saa ise selleks, tunneta selle täitumist.
- Vaata oma partnerile silma (kui teed riitust koos partneriga) ja suuna oma kehas vallandunud energiavood kujutluspilti oma soovi täitumisest, suunamiseks kasuta ka hingamist ja kõik intensiivistub sajakordseks.
Seksuaalmaagia harrastamiseks on oluline ka aeg, soodsad on selleks tähtpäevad, sünnipäevad, aga ka täiskuu aeg, “pimeda” kuu aeg seevastu ei ole sobiv. Täiskuuriituseks on Knight samuti välja töötanud oma järgud:
- Sea korda altar, soovitavalt sellises kohas, kuhu võiksid langeda kuukiired. Aseta altarile küünlad, viirukipulki. Altar võib olla ka toas akna läheduses või - veel parem -, väljas aias.
- Kujutle, et hingad endasse kuuvalgust.
- Riietuge lahti meelalt ja aeglaselt. Nii mees kui naine hõõruvad käsi vastamisi, et äratada neis energia. Siis kastavad nad sõrmeotsa aroomiõlisse ja vajutavad sellega olulistele punktidele teineteise kehal, kindlasti ka kolmandale silmale.
- Mees ja naine kutsuvad endisse kuujumalanna ja tema väe, tunnetades sidet jumalanna, kuu ja endi vahel, tõstes selleks käed kuu poole.
- Seistes vastamisi annab mees naisele viiekordse pühitsuse: õnnistatud olgu su jalad, mis tõid su siia! (kummardub ja suudleb naise jalgu.) õnnistatud olgu su põlved, mis põlvitavad meie altaril. (suudleb neid). Õnnistatud olgu su vulva, ilma milleta poleks meidki (suudleb veenusekinku) õnnistatud olgu su rinnad, ilu ja armsuse sümbolid. Õnnistatud olgu su huuled, mis on lausunud püha armastuse sõnu.
- Naine annab mehele viiekordse pühitsuse: Õnnistatud olgu su jalad, mis tõid su siia (suudleb mehe jalgu). Õnnistatud olgu su põlved, mis põlvitavad meie altari ees (suudleb) Õnnistatud olgu su mehelikkus, ilma milleta poleks meidki (suudleb fallost). Õnnistatud olgu su rind, rahu ja turvalisuse sümbol (suudleb). Õnnistatud olgu su huuled, mis on lausunud püha armastuse sõnu.
- Tunnetage, kuidas kuuvalgus voogab teisse, neelake seda, tundke, kuidas teie partner muundub kuuks.
- Mees kastab sõrme aroomiõlisse ja puudutab sellega naise vasakut rinda, paremat rinda, veenusekinku ja vasakut rinda, öeldes: “Ma kutsun selles armsas naises esile Kuu Jumalanna väe.” Siis tupsutab mees aroomiõli oma peopesadesse ja silitab naist üle kogu keha, jalgadeni jõudes laskub põlvili. Seejärel teostab naine mehega sama rituaali, öeldes: “Ma kutsun selles armsas mehes esile Kuu Jumalanna väe.” Järgnevad embused ja suguühe.
Oma rituaal on uuspaganatel välja töötatud isegi veiniõhtuks:
Mees avab pudeli ja naine valab karika täis ning ulatab selle kahel käel mehele. Mees kastab oma rituaalse maaginoa või võlukepikese otsapidi karikasse ja tõstab siis karika põhja ning seejärel ida, lõuna ja lane suunas üles ning joob karikast sõõmu ja ulatab karika naisele, öeldes: “Täiuslik armastus ja rahu.” Ka naine joob ja vastab samade sõnadega: “Täiuslik armastus ja rahu.” Kui karikas on tühjaks saanud, asetatakse see altarile ja naine täidab selle uuesti ning piserdab veidi veini mehe fallosele, mees aga naise rindadele, kõhule ja niudeile. Naine asetab käed kummalegi poole vulvat, hoides seda avali, mees juhib kõvastunud liikme naise käte vahele ja temasse. Mõlemad keskenduvad naudingulise energia lainete tunnetamisele, mis üha võimenduvad ja voogavad suguelundeist laiali kõikjale kehas.
Tunduvalt rohkem kui uuspaganaid, on tänapäeva maailmas inimesi, kes tunnevad elavat huvi vaimsete asjade vastu, võtavad siit ja sealt, kogu inimkonna religioossest traditsioonist, neil on – tihti küll üsna ebamäärane ja selgemalt teadvustamata – lootus valgustatuks saada. Nad mediteerivad, harrastavad joogat, vahel käivad ka kirikuis, kuid pühakodade rolli täidavad nende elus siiski rohkem vastavad kursused või klubid. Tänu neile suudavad majandada isegi erilised new age kaplused, kus on müügil nii kirjasõna, erinevate usundite sümboolikat kui ka mäekristalle ja aroomiõlisid. Kaugeltki kõik need inimesed ei väärtusta seksuaalsust religioosselt, kuid nende jaoks, kes seda teevad, on välja kujunenud vastav new age tantra kirjandus.
Inimkonna praeguste kogemuste ja teadmiste pinnalt ei ole võimalik üheselt vastata isegi kõige põhilisematele seksuaalsust puudutavatele küsimustele: kas ülim on individuaalne armastus või on nii, et igasugune individuaalsus on selle maailma näivus, on ebaoluline ning tähtsad on seksuaalsuses kui sellises peituvad ülemaised võimalused, esmajoones naudingu ja oma siseenergia peenemaks muutmise võimalused – kas me paljudes suhetes olles vaesestume, pillame oma energiat või vastupidi, rikastume väga erinevast väest?..Ka ükski seksuaalsusesse positiivselt suhtuv vaimne õpetus ei anna sellele ühest vastust. Nii et - mõtteainet on jätkuvalt palju!
Tellimine:
Postitused (Atom)