Vaimuvalgus nr 6

Reisipilte Tiibetist

Karmamuudra jooga

Ülev  Valder

Peatükk valmivast raamatust

Esitan kõigepealt Naropa laulu Karmamuudra-osa puudutava lõigu  tõlke:

Praktiseerija, kes on oma vaimus kindel ja soovib

palju ära teha kogu maailma hüvanguks,

peaks püüdlema suurt õndsust, mis on daakinite saladus.

Selleks peab ta leidma endale muudra, kes on kuueteistkümne

kuni kahekümne viie aastane,

teemandisarnase joogitari,

kes on vilunud tantristlikes seksipraktikates,

kelle loire on lootosesarnane,

antiloobile või merekarbile sarnane.

Selline õnnelik praktiseerija,

kes on endas kindel nagu Heruka Tshakrasamvara,

peab, ilma et laseks tekkida mõttel kahesusest,

püüdlema ta embusi

ja suplema temaga koos nii maiseis kui ülemaiseis naudinguis. 

Laskuv tilk tuleb peatada, ümber suunata

ja lasta hajuda vastavates kohtades;

see hajumine peab olema külluslik:

kotkas joomas eluvett,

lõvi, elevant, paabulind, tiiger ja kilpkonn.

Ja pane tähele: ilmuvad nelja õndsuse kolm aspekti

 - kokku kaksteist!

Ilmneb sisima olemuse loomupärane tarkus

ja mis ka ei peaks juhtuma,

võtab see ülemaise suure õndsuse kuju.

Salajane pühitsus, muudra, nektar, pillid:

pool poolest kuueteistkümne tilga puhul

tähendab, et antakse neli.

Õndsus levib läbi nelja tshakra ja kolme kanali.

Kui joogi ei oska nautida naudingute külge klammerdumatult,

ei tule tal sellest midagi välja ja ta ei saavuta midagi,

kui ta aga rakendab hästi joogatehnikaid,

saab ta kindlasti valgustatuks veel selles elus.

Võrdlemisi üldsõnaline, kas pole? Raske on selle järgi praktiseerima hakata?  Joogatehnikaid vaid mainitakse, kuid millised need on, jääb saladuseks.  Üldised juhised see laul siiski annab: suunata palav, kuid ühtlasi vaimsustuv seksuaalenergia mitte sugutiotsast seemnevoona välja, vaid energiavoona selgrookanalis ülespoole ja hajutada laiali kogu kehas, supelda nii maiseis kui ülemaiseis naudinguis. Kas jälle püüab keegi väita, et seda tuleb võtta üksnes sümboolselt? Kui ikka on öeldud, et nii maiseis kui ülemaiseis...

Ühelgi teisel teemal ei kohta nii palju hämamist, vusserdamist ja salgamist kui kõiges selles, mis puudutab tantrabudismi seksuaalseid praktikaid. Miks see nii on, eks sel ole  omad  põhjused. Laamad ei taha sel teemal rääkida. Eks nad ole kuulnud, et lääne inimestele on  ristiusu mõjul seksuaalsus tabuteema, seksrevolutsioonist aga võibolla ei ole kuulnud... teisalt on salastatus tantrabudsimile  ka üldiselt  üsna omane, kipub jääma mulje, et laamad ei olegi niivõrd huvitatud sellest, et nende õpilased valgustatuks saaksid, vaid rohkem endale stabiilse elatusallika kindlustamisest seeläbi, et käidaks  pühajura laulmas ja loendamatute pühitsuste saamiseks annetusi tegemas...

Kas tõesti ei ole siis võimalik vastata tantrabudismi seksuaalpraktikate kohta esitatud küsimusele nagu igale teisele küsimusele siira sooviga  oma teadmisi jagada, ilma et peaks mõtlema, kui palju rääkida ja mida  varjata?... Muidugi on meie kultuuris valitsevaks arvamus, et seksuaalsus ja usuelu ei sobi kokku, kuid küsija ju ilmselt nii ei arva, suure tõenäosusega on ta peenetundeline inimene, kel on nii erootilist närvi kui ka vaimulikku kutsumust, ta soovib oma armu- ja usuelu ilusasti ja harmooniliselt ühte liita ja vajab selleks konkretseid juhiseid. Sellisena ei sobi ta aga laamadele, kes pole huvitatud uue, euroopa budismi kujunemisest, vaid tahaksid jätkata  läänes tähttähelt kõike seda, millega on harjutud Tiibetis.

Omamoodi koloriitne kuju on 1945. a.Taiwanil sündinud Sheng-yen Lu, kes nimetab end elvaks budaks ja väidab, et tal on USA-s viis miljonit järgijat. Arv on  suuresti liialdatud, kuid budstlikke keskusi tal Ühendriikides tõesti on. Hiljuti külastas ta Dalai laamat ja teatas hiljem, et oli saavutanud tunnustuse, mispeale Dalai laama kantselei lükkas selle väite ümber, toonitades, et ühelgi inimesle pole sobilik nimetada end elavaks budaks.

Nüüd loen korraga netist Lu sõnu:

Paljud inimesed, osa neist ka tantra praktiseerijad, on seda meelt, et mõnedes meditatsioonitehnikates kasutavad budistid suguühet. Tõepoolest on tulnud ette, et  laamad on leidnud kauneid naisi ja emmanud neid meditatsioonis. Selles pole midagi halba sinnamaani, kuni nad pole seejuures mõelnud, et teevad kaaslanna-praktikat, kui nad aga seda arvavad, siis lõpetavad nad liiderlikkuse pärast põrgus.  Igaüks ihkab elust lõbu ja ihulisi naudinguid, see on mõistetav, kuid kui vaimsele teele asunu sellega kaasa läheb, on tal ees põrgutee. Kas tantrabudismis on kaaslanna-praktikaid? Mu vastus on: jah. Kuid selle all ei mõelda suguühtes mediteerimist. Ma olen valgustatud adept ja tean, et kaaslanna-praktikas pole tegemist meetodiga, mis eeldaks mehe ja naise suguühet. Meis kõigis on jin ja jang, naiselik ja mehelik alge ning kaaslanna-praktika tähendab nende algete liitmist iseenda kehas.

Nii räiget tantrabudismi tegelike seksuaalpraktikate eitamist pole viimasel ajal enam kohanudki... seda nüüd lugedes tuli tuttav ette pettumustunne, mis oli mind vallanud kord kaugel ülikooliajal, kui Mäll mulle ütles:

- Tantra ei ole see, mida sina mõtled.

Mida siis mina mõtlesin? - Kaalusin just üleminekut ülikooli ajaloo osakonnast Usuteaduse Instituuti. Jäi küll minemata, küllap ka seepärast, et mind häiris kristluse seksuaalsusevaenulikkus; tundus, et väga rängaks patuks seksi  just enam ei peeta, kuid ikkagi ollakse seda meelt, et vaimulikku eneseteostust silmas pidades on see takistav tegur, kusjuures mina tundsin, et võiks olla just nimelt soodustav... äkki olen  ebanormaalne?... – vilksatas mõte. Siis leidsin oma suureks rahulduseks kirjandusest viiteid selle kohta, et on ka vaimseid õpetusi, mis väärtustavad seksuaalsust ja isegi kasutavad seda... neid õpetusi nimetatakse tantristlikeks... Ja nüüd korraga Mäll:

- Tantrabudismis pole seksuaalseid praktikaid, kasutatakse vaid seksuaalset sümboolikat. Tantra ei ole see, mida sina mõtled.

- Kui ei ole, siis tuleb luua  sellinegi tantra ja kõige kiiremas korras! – oleksin tahtnud vastata, kuid ei sõandanud, olin ju üliõpilane ja tema õppejõud.

Vaid kümme aastat hiljem loodigi selline tantra – new age või ameerika tantra. Tollal ei olnud Oshostki  keegi veel  kuulnud.

Tagantjärele võiksin olla rahul... ent siiski pole seegi ju see, mida olin mõelnud - new age tantras on küll palju seksi, kuid vaimsus jääb pinnaliseks, heal juhul tutvustatakse natuke tshakraid ja see on ka kõik - selline tantra pole palju muud kui tavapärasest eksootilisem seksuaalstiil: viirukipulgad, india muusika...  Pole ju selleski midagi halba, küllap on see võinud nii mõnegi paari armuelu rikastada, kuid mind ei vaimusta eriti mõte inimestele, kes huvituvad tantrast üksnes soovist oma armuelu rikastada, seda enam, et sel juhul tantra küll palju neile ei annagi – kõik need jumalikud energiamängud omandavad oma tõelise mõtte ikkagi vaid siis, kui vähemalt sama tugev on ka tõmme jumalikkuse poole, soov  saada valgustatuks – vaimne kutsumus. Ma ei tea kui paljudel inimestel seda on, minul aga küll ja nii pole ikkagi sellist vaimset õpetust, mis mind täiel määral rahuldaks:  New Age  on pealiskaudne, vadzrajaana vangub Euroopas tiibeti ballasti koorma all... Vaja oleks midagi vahepealset, üht uut keskmist teed!

Mis puutub Mälli, on mul siiski põhjust talle tänulik olla: laenasin tollal tema Nõukogude Eesti oludes ainulaadsest raamatukogust vähemalt sada budismialast ingliskeelset raamatut. Hiljem elasime erinevais maailmades, tema oma akadeemilises, mina new age´s, millele ta muidugi ei sümpatiseerinud, kuid mille vastu ta ei ole minu teada  kusagil ka just ühtki halba sõna kirjutanud, mis on tema intelligentsitaset silmas pidades ka loomulik – tsiviliseeritud ühiskonnas lihtsalt peab olema ruumi ja eluõigust nii akadeemilisele budoloogiale kui ka new age tantrale.

Minu unistus oli olnud ja on selline tantra, kus seksuaalenergia läbi avatakse kõige sügavamad vaimsed võimalused ja kus seda kõike õpetatakse avalalt, kompleksivabalt, ilusalt. 

Ja nüüd siis jälle üle hulga aja väide, et tantrabudismis polegi  tegelikke seksuaalpraktikaid!... Tavaliselt laamad neid enam ei eita, möönavad, et on, kuigi ei taha neist  lähemalt rääkida, vaikivad või udutavad.

.

Lu:  Rituaalühtes budad süboliseerivad jini ja jangi liitumist meis endis, siin pole mõeldud tegelikku suguühet. Kui tõstame soojuse juurtshakrast läbi seksuaaltshakra, läbi kõigi kõrgemate tshakrate kroontshakrani, esindab see soojus tuld, meesprintsiipi, jangi. Kroontshakras on valge bodhitshitta või kuunektar, mis esindab vee elementi, naiselikku väge, jini. Kui nüüd alt üles ulatuv tuli sulatab selle, siis igas tshakras üha uuesti liitudes kutsub see meis esile ülima õndsuse, millele maistest asjadest jõuab võrdlusena kõige lähemale suguühte nauding.

See, mida Lu kirjeldab, on dznanamuudra praktika, sakraalerootilised visualisatsioonid kujutletud, mitte tegeliku kaaslannaga, ja tõepoolest ei saa ju olla midagi selle vastu, kui ta peab enda jaoks õigeks selliselt praktiseerida, taunitav on aga see, et ta kuulutab olematuiks ja võimatuiks tegelikud seksuaalpraktikad ning ärvardab nende praktiseerijaid põrguga – mis on juba tõsine psühhohuligaansus! Veel üks kummaline vastuoksus ilmneb Lu vaadetes: kui laama naudib seksi, pole asi hull, las naudib, kui ta aga püüab seda kuidagi vaimselt mõtestada – sisuliselt tähendab see seda, et soovib lisada maisele naudingule midagi kõrgemat ja ülevamat -, on see juba ränk eksimus?! Ma ei näe küll mingit arukat põhjendust, mis võiks õigustada sellist vaateviisi, vastupidi,  kui nautida üksnes maisel tasandil, pole selles mingit erilist väärtust, kui aga püüda naudinguid kas või veidigi vaimsustada, on see igal juhul juba natuke parem kui mitte midagi. Hiinalsena peaks ju Lu hästi mõistma taoistlikku traditsiooni, kus ka seksuaalsuse vaimsustamine on üks olulisi teemasid. Mantak Chia on neid asju nüüd  meile arusaadavaks kirjutanud ja teinud sellega ära väga tänuväärse töö. Kui ta oleks tekstid üksnes tõlkinud, oleks meil neist ilmselt raske vajalikku välja otsida, nüüd on ta aga selle töö meie eest ära teinud. Ja omal ajal ei peetud neid õpetusi sugugi vähem salajasteks kui vadzrajaana seksuaalseid praktikaid! Nii et Chia on tõeline Prometheus! Jääb vaid loota, et keegi toob meile tule ka tantrabudismist.

Loengukonspekt Internetist: Lu on pidanud Washingtoni äärelinnas Vikerkaare villas taas ühe loengu: näpuotsaga teadmisi, rohkem aga kõrkust ja salatsemist.

Kohe  algul heidab lektor saali pilke: arvatavasti teevad ka kuulajaskonnast nii mõnedki karmamuudra praktikat, aga mis karmamuudrapraktika see on, mille tulemusel sünnib laps! Jumal küll!... (Naer saalis – oletan, et üsna sunnitud naer; mõnigi oleks tahtnud öelda: „Auväärne lektor ei tea vist, et tänapäeva Ameerikas on eostusvastased vahendid juba täiesti kindlad ja kõigile kättesaadavad. Muidugi mõistame seemnepurskest hoidumise vajadust – selle tegi meile juba Osho selgeks oma „oru-orgasmi“ mõistega -, kuid kui siiski juhtub – pole hullu!..“ Vadzrajaana ideaali järgi peab eostumisest hoidumise tagama muidugi see, et nii naine kui mees on suutelised suunama oma seksuaalenergia selgrookanalis ülespoole.) Edasi on jutt siiski päris ilus ja seekord ütleb Lu päris otse ja keerutamata:: karmamuudra praktikas suunatakse palav erutunud energiavoog Tühjusse sulava naudingu adumisse  ja partneri selgrookanalis üles.

Seekord ta siis ei eita tegeliku seksuaalpraktika võimalikkust... Ka selles on midagi tüüpilist: kord eitatakse, kord jaatatakse: on – ei ole, on – ei ole... nii see lollitamine käib aastast aastasse, loengust loengusse, raamatust raamatusse... Ja ometi leidsin ka sellest Lu vastuolulisest loengust tarviliku terakese, ühe uue juhise: ma varem ei teadnud, et palava seksuaalenergia voo võib juhtida mitte ainult enda, vaid ka partneri selgrookanalis üles. Õigemini ehk teadsingi, kuid polnud teadvustanud... Paraku on olukord selline, et kogu teave tantrabudistlike seksuaalpraktikate kohta tuleb kokku koguda niiviisi terahaaval, natuke siit, natuke sealt.

Üks teine hiinlane, C. M. Chen (1906-87), kes on nimetanud end budistlikuks joogiks, oli üks neid väheseid, kes ei pidanud vajalikuks seksuaalpraktikate osas salatseda. Temalt on pärit kujukas võrdlus: Mõni neiu tahab oma armusuhet saladuses hoida, kui tal aga juba kõht hakkab ette kasvama, ei saa ta seda enam kuidagi teha. Nii on ka tantrabudismil läänemaailmas nüüd kõht juba kasvama hakanud, nii palju on juba ingliskeelses kirjasõnas seksuaalpraktikate kirjeldusi, et nende eitamine ei õnnestu enam kuidagi. Kes ikkagi eitab, on  kas teadmatuses – mis ei ole päris võimatu, sest leidub õpetusliine, kus neid praktikaid tõepoolest ei ole ning ühe liini järgija ei pruugi teada suurt midagi teistest koolkondadest – või siis on tegu sihiliku valetamisega, mis on tõenäolisem.

(Järgneb)